Ringkonnakohus vähendas Weroli eksjuhi karistust

Werol Tehaste eksjuht Erki Aavik. Foto: Margus Ansu.

Tartu ringkonnakohus tühistas täna osaliselt Tartu maakohtus 2010. aasta 5. mail tehtud kohtuotsuse, vähendades AS Werol Tehased endise juhi Erki Aaviku süüd ning tühistades Helmo Hainsoo õigeksmõistmise.

Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamme kinnitusel mõistis ringkonnakohus Werol Tehased endise juhi Erki Aaviku (49) õigeks episoodis, milles maakohus oli ta süüdi tunnistanud omastamiskvalifikatsiooni järgi. Episood sisaldas süüdistust 2003. aastal ettevõttele kahe miljoni krooni suuruse kahju tekitamises.

Samuti tühistas ringkonnakohus Aaviku süüdimõistmise omastamises isikuna, kes on varem toime pannud omastamise ning jättis ta selles kvalifikatsioonis süüdi vaid teo toimepanemises suures ulatuses.

Ringkonnakohus muutis ka Aavikule mõistetud karistust. Uus karistus on kolmeaastane tingimisi vangistus kolmeaastase katseajaga. Maakohus mõistis Aavikule mullu nelja-aastase vangistuse, millest kohe kandmisele kuuluks kuus kuud. Karistusest on Aavik eelvangistusega reaalselt ära kandnud 2 kuud ja 14 päeva.

Samuti tühistas ringkonnakohus ettevõtte endise juhatuse liikme Helmo Hainsoo (63) õigeksmõistmise ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamisega Werol Tehastele suure varalise kahju tekitamises. Ringkonnakohus tunnistas Hainsoo selles süüdi ning mõistis talle kaheaastase tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga.

Kui maakohus mõistis kõik kulud ekspertiisidele ja tunnistajatasudele välja ainult Aavikult, siis ringkonnakohus mõistis need kulud osaliselt välja ka Hainsoolt. Kulude väljamõistmise jaotuse korrigeerimine oli tingitud sellest, et ringkonnakohus tunnistas Hainsoo ametiseisundi ärakasutamises süüdi samas episoodis, milles oli juba varem süüdi tunnistatud Aavik.

Lisaks peab Hainsoo tasuma sundraha ja hüvitama muid menetluskulusid, kokku 29 934,64 eurot.

Lisaks pidas ringkonnakohus põhjendatuks WT endise kommertsdirektori Tõnu Jaanimetsa (52) taotletud menetluskulude riigi kanda jätmist 17 705,61 euro ulatuses, samas kui maakohus seda taotlust ei rahuldanud.

Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.

Süüdistuse kohaselt korraldas Aavik 2003. aastal advokaadibüroo kaudu Werol Tehaste poolt deponeeritud kahe miljoni krooni ülekandmise enda tuttavaga seotud varifirmale, tekitades kahe miljoni kooni suuruse kahju.

Ringkonnakohus leidis aga, et antud kuriteoepisoodis ei ole võimalik Aavikut omastamises süüdi mõista, kuna Werol Tehased ei ole varalist kahju kandnud. 2004. aasta aprillis-mais kanti sama suur summa ettevõtte arvele tagasi.

Samuti nägi kuni 31. detsembrini 2003 kehtinud karistusseadustiku omastamist kvalifitseeriv säte ette vastutuse võõra vallasasja ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest. Riigikohtu varasema otsuse kohaselt ei ole aga panga arvelduskontol olev raha käsitatav asjana ning tegemist on arvelduskonto omaniku varalise nõudega panga vastu.

Varaline nõue ei saa olla süüdistatava valduses, kuna valdus on tegelik võim asja üle. Seega ei toimu ülekannete tegemisel valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramist.

Kuna ühes omastamissüüdistuse episoodis mõistis ringkonnakohus Aaviku õigeks, siis teises episoodis (75 000 euro omastamine) ei saanud teda süüdi mõista isikuna, kes on varem toime pannud omastamise. Sel põhjusel jäi ta süüdi vaid omastamises suures ulatuses.

Ringkonnakohus leidis, et Hainsoo ja Aavik ületasid rapsiseemet varudes Weroli nõukogu kinnitatud eelarvet kooskõlastatult ja tahtlusega. Weroli kaheliikmeline juhatus tegutses omavahel kooskõlastatult ühtse juhtimis- ja vastutusorganina.

Hainsoo kui ühe juhatuse liikme osavõtu välistamine ametiseisundi kuritarvitamisega suure varalise kahju tekitamises ei saa olla kooskõlas reaalsusega äriühingu juhtimisel. Sel põhjusel tunnistas ringkonnakohus Hainsoo süüdi.

Ringkonnakohtus leidis tõendamist, et Aavik ja Hainsoo tekitasid Werol Tehastele varalist kahju 30 854 149,82 krooni. Menetluse käigus maakohtus loobus ettevõte tekitatud kahju hüvitamise nõudest.

Maakohus mõistis Aavikule sanktsiooni ülemmäära lähedase karistuse (maksimumkaristus ulatub viie aastani). Ringkonnakohus leidis aga, et sellise karistuse mõistmine Aavikule ei ole põhjendatud ning luges õiglaseks karistuseks kolmeaastase vangistuse.

Lähtudes Aaviku isikust ei pidanud ringkonnakohus vangistuse reaalset ärakandmist aga otstarbekaks. Süütegude toimepanemisest on praeguseks möödunud juba rohkem kui kuus aastat ning selle aja jooksul on Aavik elanud seaduskuulekalt. Samuti on Aavik juba vahi all viibimisega osa karistusest reaalselt ära kandnud.

Lisaks vähendas ringkonnakohus Aaviku süüdistuse mahtu. Maakohus põhjendas Aavikule karistuse mõistmist sellega, et viimase teo motiiviks oli soov realiseerida oma isiklikku võimekust ja saavutada tunnustus. Ringkonnakohtu hinnangul seda Aavikule ette heita ei saa, küll aga on etteheidetav see, milliseid vahendeid ta selleks kasutas.

Hainsoole karistuse mõistmisel hindas ringkonnakohus tema osalust eelarve tuntavas ületamises, mis viis ettevõtte kahjumisse. Samas on Hainsoo käitumine pärast süütegude toimepanemist olnud laitmatu. Asjaolusid arvesse võttes leidis ringkonnakohus, et Hainsoo karistamisel ei piisa rahatrahvist, vaid talle tuleb mõista tingimisi vangistus.