Tantsijad ootavad hingelisi hetki

Reola naisrühma liikmed pakivad peolemineku kohvrisse Kadrina triibuseeliku ja selle juurde vajaliku – käised, põlle, tanu ja vöö. Pildil Mall Aso (vasakult), Marge Einola, Eveli Paal, Karin Peda, Monika Jurs, Esta Otti, Heli Kaasik ja Hille Aasmäe. Pildilt on puudu Moonika Teppo, Hilja Ärmann, Karin Kosso, Heli Margus ja Tiina Kalmus.

FOTO: Sille Annuk

«Nüüd ei olegi enam muud jäänud kui kohvrid pakkida, aga pakitakse ju öösel,» ütles Ülenurme gümnaasiumi saksa keele õpetaja Karin Peda eile keskpäeval. «Mul on vaja öösel veel alusseelik õmmelda!»


Teised Reola kultuurimaja naisrühma liikmed lagistasid selle peale mõistvalt naerda: et räägi aga räägi – kellel meist kiire ei oleks.

Rühma juhendajal matemaatikaõpetaja Mall Asol oli eile koolis näiteks tunnistustele hinnete väljakirjutamise päev. Ja täna, kui teised on  juba Jõgeva staadionimuru poole proovidesse teel, peab tema koolimajas eksamit vastu võtma ning saab rühmale järele tõtata alles pärast seda.

Esimene naiste tantsupidu «NaiseLugu» peetakse sel pühapäeval ja eks näis, mida head sellest välja kasvab, ohkavad tantsijad ootusärevalt.

«Me tahtsime sinna peole hirmsasti minna, sest algul oli jutt, et kõiki rühmi ei lastagi,» meenutab juhendaja Mall Aso. «Tegime hullumoodi tööd. Aga siis selgus, et pääsevad kõik, kes registreerisid. See ongi sellise peo eelis, muidu suurtel pidudel jääb alati palju naisrühmi üsna teenimatult kõrvale.»

Karin Peda märgib, et kava ei ole sugugi kerge ja tantsud on rütmiliselt päris rasked.

Naistepidu tähendab aga sedagi, et igal rühmaliigil on tantse rohkem kui tavalisel tantsupeol. Reola rühma liigitunnus on N2, mis on kogemustega tantsijate tunnus. Neil peavad selged olema kaks oma liigi tantsu ja viis üldtantsu.

«Oma tantsudega on meil vedanud. Üks on selline lüüriline – «Kannelnaine» – ja teine «Naiste päev», kus naised on niisuguses paugutamise tujus,» räägib Mall Aso.

Tants annab tasakaalu

Reola tantsurühm ei koosne aga sugugi vaid kooliõpetajatest. Nende seas on firmades töötavaid toote- ja personalijuhte, vallaametnik, teenindaja, hambatehnik, ülikooli töötaja, massöör. Rühmas on nii üheaastase kui 25-aastase staažiga tantsijaid.

Kui neilt küsida, miks nad tantsimas käivad, hõigatakse ühest suust, et tantsupeo pärast. Ja ka lihtsalt tantsimise pärast ning hea läbisaamise ja seltskonna pärast.

Vallaametniku ametit pidav Marge Einola lisab, et tants on hea tasakaalustaja. «Ja suurte pidude ajal ei ole mitu päeva vaja süüa teha, pesu pesta, tube koristada ega laste eest hoolitseda – see on aeg päriselt iseenda jaoks,» lausub ta.

Mis eeloleva peo kõige liigutavam hetk võiks olla või milline tants rahvale hinge minna, seda on tantsijate meelest praegu raske ennustada. Kõik sõltub sellest, kuidas pealavastaja ettekujutuses olnud mustrid staadionimurul päriselt elama hakkavad ja millise meeleolu publikule toovad.

Mall Aso arvab, et kui muusika järgi otsustada, siis võiks kõrghetk saabuda lõpuloo ajal, kui esitatakse «Palve», mis on loodud Tõnis Mägi muusikale. Aga võib-olla hoopis kava algul olev «Üksik puu».

Naised meenutavad 2009. aasta suurt tantsupidu Tallinnas, kui Jaan Tätte muusikale loodud lihtsas tantsus, kus mehed saabuvad merelt ja naised tulevad neile vastu, pani vaatajad ja tantsijad suure tunnetetulva mõjul nutma lihtne üksteise poole sirgetes ridades kõndimine, ja märgivad, et niisugused hetked on ennustamatud.

«Aga selliste elamuste pärast me ju ka tantsimas käime,» ütleb Hille Aasmäe, kes on Mart Reiniku gümnaasiumi käsitööõpetaja.

Naistepeol ka mehed

Naiste tantsupeo pealavastaja Ülo Luht on öelnud, et Jõgeval tuleb ettekandmisele tantsukeelne jutustus eesti naise elust ja saatusest väiksel tuulisel maakamaral.

Seda lugu jutustavad igas vanuses naised – tüdrukud, noorikud, naised ja memmed. Ka mehed on kohal – 3000 inimesest koosneva väe sees on neid küll käputäis ehk 224 meest.

«NaiseLugu»

I Eesti naiste tantsupidu.

• 12. juunil Jõgeva linna staadionil: kell 11 peaproov-etendus, kell 15 esimene etendus, kell 19 teine etendus.

• Tartumaalt sõidab peole 25 ja Jõgevamaalt 22 rühma.

• Peol esineb 250 rühma ehk 3000 tantsijat.

Tagasi üles