Geenifoorum rõhutab isiklikku lähenemist

Professor Andres Metspalu.

FOTO: Sille Annuk

Täna ja homme Tartus Dorpati konverentsikeskuses algav 11. rahvusvaheline geenifoorum vaatleb ühe peateemana võimalusi tagada geeniteste appi võttes igale patsiendile just talle parim võimalik ravi.


Geenifoorumi üks korraldajaid, Eesti Geenivaramu direktor Andres Metspalu rääkis, et foorumi alapealkiri «Kompleksfenotüüpide geneetika» tähendab nii-öelda tavaliste haiguste – vähi, südamehaiguste ja diabeedi – diagnoosimist ja ravi. «Need on haigused, mis on keerukad, sest sõltuvad kompleksselt geneetikast, elustiilist ja keskkonnast,» selgitas Metspalu.

Testid lubavad säästu

Konverentsi peaesineja, USA professor David Cox on üks tuntuimaid inimesegeneetikuid maailmas. Tal oli tähtis roll USA inimesegeneetika keskuse rajamisel. Cox juhtis aastaid Stanfordi inimese genoomi keskust, hetkel töötab ta ühe maailma juhtiva farmaatsiafirma Pfizer teadusdirektorina.

Personaalmeditsiini juhtkujuna on Tartus Euroopa personaalmeditsiini ühingu president, Saksamaa Bonni ülikooli professor Olga Golub­nitšaja.

«Praegu on olemas palju häid ravimeid, mis paraku ei mõju kõigile ootuspäraselt,» rääkis Metspalu. «Tuleb teha üks test ja siis on võimalik määrata väga efektiivne ravi. Näiteks üht tüüpi kopsuvähile on olemas ravim Iressa, aga see sobib ainult umbes 15 protsendile haigeist.»

Metspalu sõnul pärsib individuaalset lähenemist patsientidele osaliselt meedikute konservatiivsus, aga rohkem diagnostika meetodite areng ja testide eest tasumise korraldamine. Laborid geenitestideks on aga Eestis olemas, ka Tartu Ülikooli Kliinikumis.

«Sobivaim ravim võib olla üsna kallis, aga kui teha vajalikud testid ja osta ravim õigele inimesele, kulub raha kokkuvõttes vähem kui kõiki ühtmoodi ravides,» arutles Metspalu.

«Nõukogude ajal puistati lennukitelt põldudele väetist nii, et muist sattus ka aedadesse. Tänapäeval meditsiinis nõndaviisi enam pole mõtet.»

DNA info avatud

Metspalu sõnul on viimase aja kuumim sõna geneetikas täisgenoomi sekveneerimine ehk genoomide järjestamine. «Sekveneerimise väärtus seisab selles, et meile on kättesaadav kogu DNAs peituv info,» seletas ta. «Varem saime vaadelda sagedasi muutusi, mis esinesid vähemalt viiel protsendil inimestest. Nüüd saame vaadelda ka neid, mis on vaid ühel inimesel kahesajast.»

Tagasi üles