/nginx/o/2011/04/23/563744t1h8bf5.jpg)
Interneti kuulutusteportaalist endale iPhone'i mobiiltelefoni ostnud inimesele saatis müüja hoopis katkise Samsungi telefoni. Heauskne ostja tegi avalduse politseile ning peagi selgus, et talle saadetud telefon oli varastatud.
Netipoes varastatud telefoni müünud mees läheb vangi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõuna ringkonnaprokuratuur saatis kokkuleppemenetluse korras kohtusse kriminaalasja, milles süüdistati kahte isikut kelmuses. Eile, 8. juunil tunnistas Tartu maakohus nad süüdi, vahendas Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Kristina Kostina.
Süüdistuse kohaselt korraldasid 22-aastane Janar ja 21-aastane Kersti kuulutuseportaalis oksjoni iPhone-le. Leidus ka ostja ning lepiti kokku summas, mis ületas 150 eurot. Pakutud kaupa müüjatel tegelikult aga ei olnud.
Ostja kandis kokkulepitud summa kolmanda isiku pangakontole, mispeale müüja kinnitas, et telefon saabub postipakiga.
Pakk jõudiski kohale, kuid ostja suureks üllatuseks ei olnud pakis mitte iPhone, vaid rikkis mobiiltelefon Samsung.
Kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jüri Vissak ütles, et Janar on varem kriminaalkorras karistatud ning uue kuriteo pani ta toime katseajal. See tähendab aga, et nüüd tuleb Janaril ära kanda nii eelmise kuriteo kui ka kelmuse eest mõistetud liitkaristus, milleks on kokku kolm aastat, kolm kuud ja üheksa päeva vangistust.
Kohtueelse menetluse käigus selgus, et ostjale saadetud mobiiltelefoni oli kuriteo teine osapool, Kersti, varastanud ühest Tartumaal Rõngu vallas asuvast majast.
Tartu maakohus tunnistas Kersti süüdi kelmuses ja varguses ning mõistis talle tingimisi aasta ja neli kuud vangistust, katseajaga üks aasta ja kuus kuud.
Lisaks peavad Janar ja Kersti hüvitama kannatanutele tekitatud kahju.
Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo juhi Vallo Koppeli sõnul on kelmused virtuaalkeskkonnas probleemiks olnud juba mitme aasta vältel. «Õnneks on selliseid juhtumeid võrreldes eelmiste aastatega oluliselt vähem, kuid kahjuks esineb neid endiselt.»
Politsei uurib teisigi kelmusi:
Viljandi politseisse pöördus hiljaaegu naisterahvas, kes leidis Perekooli foorumist sobiva hinnaga lastevankrit pakkuva kuulutuse. Naine suhtles müüjaga e-posti teel. Lepiti kokku, et ostja kannab pangakontole 104 eurot ning kui ta saab lastevankri kätte, kannab üle ka ülejäänud summa. Pärast esimest osamakset jäi aga kaup saamata. Pärast seda hakkas kannatanu uurima müüja e-posti aadressi merylynl@hot.ee tausta ning avastas hoiatuse, et tegemist võib olla kelmiga.
Põlva politseis on menetluses kriminaalasi, kus 37-aastast meest kahtlustatakse korduvas kelmuses. Kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtiva ringkonnaprokuröri Ülle Hõraki sõnul kahtlustatakse meest selles, et ta pettis ühelt eraisikult välja sõiduauto ning teiselt isikult üle 3000 euro. Nimelt pakkus kahtlustatav reisikorraldusteenust marsruudil Viljandi-Hispaania osaühingu Katarina Reisid nime all. Uurimise käigus selgus, et tegemist pole tegutseva firmaga.
Politsei hoiatab: ostes kaupu interneti kaudu tuleb olla eriti ettevaatlik ning uurida põhjalikult müüja tausta.
Kuulutustesse tuleks suhtuda eriti ettevaatlikult, kui:
* napib infot müüja kohta, näiteks esineb ta hüüdnime all;
* müüja ja isiku nimi, kellele tuleb raha üle kanda, on erinevad;
* kaupa müüakse liiga odavalt;
* müüja keeldub kaupa enne ostmist näitamast või leiab vabandusi, miks seda teha ei saa.
Kui tehing leiab aset Eestis, siis on alati turvalisem viis see, kui ostja ja müüja saavad kokku. Kui müüja otsib erinevaid põhjendusi, miks kohtumine ei ole võimalik, tasuks olla ettevaatlik.
Samuti peab kontrollima teenust pakkuva firma tausta. Kõige lihtsam on teha seda äriregistri kaudu. Lisaks tuleb sõlmida kirjalikud korrektsed lepingud ning vältida ettemaksude põhjendamatut tasumist.