Alanud noort suve iseloomustab kõigepealt alkoholi ületarbinud inimeste rohkus ja alles seejärel palavusest tingitud tervisemured.
Purjutajad annavad kiirabile tööd
«Purjus inimesi satub meile abi saama üle mõistuse palju, küll nad kaklevad, kukuvad või lõikavad endale noaga sisse,» rääkis Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini arst Kuido Nõmm. «Viimasel ajal tundub, et ka rollerid sõidavad viinaauru peal. Õnneks on purjus rollerijuhtide õnnetused seni olnud kergemat sorti.»
Esmaspäeva öösel sattus tõsiste vigastustega haiglasse aga 19-aastane noormees, kes käis saunas, jõi õlut, istus pärast mitte küll rolleri, aga mootorratta selga ning sõitis teelt välja ja oli üsna katki.
«Viidi kohe lõikuslauale,» sõnas Nõmm. «Vigastused ei ole eluohtlikud, aga tagajärjed võivad olla eluaegsed.»
Sportimine võib olla ohtlik
Kuuma ilmaga tasub Nõmme sõnul olla õues, tänaval või rannas tasakaalukas ükskõik mida tehes. Võimaluse korral viibida varjus ja tarbida palju vedelikku.
Mõistlikkuse üleskutse kehtib eriti rattasõitjaile, rulluisutajaile ja jooksjaile.
«Lihas produtseerib tööd tehes sooja ning kui ilm on kuum ja kehas ei jätku vedelikku, et inimene saaks higistada – kui ta ei joo piisavalt –, siis on soojuse äraandmine häiritud. Soojus muudkui koguneb organismi. Teatud piirist alates võib see hakata inimese organsüsteeme kahjustama,» selgitas Kuido Nõmm.
Inimesel hakkab halb, teda võib ajada iiveldama, silme ees võib minna mustaks, pea hakata ringi käima, teadvus häguneda või koguni kaduda. Südame- ja veresoonkonna haigustega inimestel võib valu rindu lüüa.
Päikesepiste või kuumarabanduse korral tuleb inimene viia varjulisse kohta ja panna ta abi saabumiseni pikali, et võimaliku vereringehäirega ei jääks aju hapnikuta.
Kuumaga on suures ohus ka lapsed, sest nende varud on vastupidamiseks väikesed. Kui laps pannakse õues vankris küll esialgu varjulisse kohta magama, ei tohiks ometi tähelepanu kaotada, sest päike võib varsti sinna paista.
Sääsekupp tahab jahedat
Suve alguse valusad sääsehammustuse kublad on Nõmme sõnul põhjustatud sellest, et kevadel reageerib keha immuunsüsteem neile ägedamalt kui suve edenedes.
Sääsk pritsib enne imema hakkamist inimese verre hüübimisvastaseid ja tuimastavaid aineid. Neid on küll imeväike kogus, aga inimese immuunsüsteem annab siiski ägeda ehk allergilise vastuse. Lastel on reaktsioon eriti tugev.
Esmaabi on sääsehammustuskohtade jahutamine. Sobib apteegist muretsetud spetsiaalne geel. Samuti külmkapist võetud mis tahes jahe asi, kuid mitte miinuskraadides. Kui jahutamiseks kasutatakse jääd, ei tohi jääd asetada otse vastu nahka, vaid kõigepealt näiteks käterätiku sisse.
Ka on ennetavat abi sääsetõrjevahendeist, mida Nõmme sõnul ei maksa aga panna kunagi päikesest põlenud nahale, sest põletikulisest nahast võib tõrjevahendi mürk organismi imenduda.