Kas tapmine arestimajas liigitub paratamatuseks või kellegi oluliseks ametiveaks?

Tartu arestimaja juht Baldur Pilden. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Tartu arestimajas on aasta jooksul aset leidnud kaks surmajuhtumit. Tartu arestimaja juhi Baldur Pildeni sõnutsi võinuks arestimajades surmajuhtumeid isegi rohkem olla, kuid arestimaja töötajad on kiiresti ja asjakohaselt reageerinud ning see on päästnud nii mõnegi kambris viibinud inimese elu.

Reedel Tartu arestimajas aset leidnud juhtum, kus kainestuskambris viibinud mees väidetavalt kägistas surnuks kambrikaaslase, on seni kaasa toonud rohkem küsimusi kui vastuseid.

Samaaegselt mõrva uurimisega tegeleb politsei sisejuurdlusega, selgitamaks välja, kas juhtunu peaks liigitama pigem paratamatuseks või tegi keegi arestimaja töötajatest oma ülesannetes saatuslikke vigu.

Kas äsjase mõrvajuhtumi osas peab vastutuse võtma arestimaja juhtkond või mõni konkrteetne tööl olnud valvur?

Nendele ja paljudele teistelegi küsimustele tahame vastused saada teenistusliku kontrolli käigus. Uurimise järel saab otsustada, kas ja mida on vaja töökorralduses ja töökeskkonnas muuta, et selliseid juhtumeid edaspidi paremini ennetada.

Reeglid näevad ette kambrite süsteemset kontrolli kambriluugi kaudu visuaalsel vaatlusel ja kainestatavaga kontakti otsides. Neid reegleid jälgitakse väga täpselt.

Sügisel poos üks kinnipeetav end Tartu arestimajas üles. Seega reedel toimunu on aasta vältel juba teine ehmatav surmajuhtum selles asutuses. Kuidas kindlustada, et pargipingilt kainenema viidud joobes kodanikku ei ähvardaks kainestuskambris oht viga või suisa surma saada?

Arestikambris aset leidnud enesetapp ja kainestuskambris toime pandud mõrv on nii koha kui teo iseloomu poolest erinevad lood. Politsei teeb kõik endast oleneva, et arestimajas oleks tagatud töötajate turvalisuse kõrval ka kinnipeetute ja kainenemisel viibivate isikute turvalisus.

Traagiliste tagajärgede vahel on olnud palju rohkem neid vahejuhtumeid, kus tänu arestimaja töötaja kiirele sekkumisele on saanud ohtlik olukord lahendatud või lausa inimelu päästetud.

Alles möödunud kuul märkas arestimaja töötaja, et joobes juhtimiselt tabatud ja kainenema toodud mees püüab endalt elu võtta. Töötaja sekkus, vabastas mehe isevalmistatud ahelast ning inimene anti meedikute hoole alla. Selliseid näiteid on igal aastal üle Eesti kümneid.

Et kainestusmaja klientuurist suure osa moodustavad need, kel on püsivad probleemid alkoholi liigtarbimisega, tuleb tihti reageerida ka vahejuhtumitele, kus inimeste tervis ei pea alkoholile enam vastu.

Õigel ajal märkamine ja meedikute kaasamine on olnud paljuski just see, mis arestimaja töötajatel ka nende inimeste elu tol hetkel on aidanud päästa.

Raske kuriteo toimepanemine arestimajas on aga kogu Eestis väga erandlik. Selle juhtumi analüüsimine käib.