Minister Mäggi arvates vajab Jõgevamaa uut identiteeti

Palamuse on Janek Mäggi arvates üks Eesti kultuuripärlitest. Foto: Sille Annuk

Teisipäeval Jõgevamaad väisanud riigihalduse ministri Janek Mäggi sõnul on Jõgevamaa peamine probleem väljaränne ning tugeva identiteedi puudumine.

Janek Mäggi hinnangul on Jõgevamaale kõige tähtsam pidurdada väljarännet.

«Kindlasti ei ole ainult ühte meedet, kuidas seda probleemi lahendada, ning uue sisserände tekitamine on raske. Kõige olulisem on, et kohalikel oleks oma kodukohas huvitav ja tore elada ning seeläbi kinnitaks nad oma juured tugevalt maakonda,» ütles Mäggi.

«Haldusreformi järel vajab Jõgevamaa uut ja tugevat identiteeti ning eeldusi selleks on. Põltsamaal on tugev ajalugu, Mustvee on osa Peipsimaast ning Jõgeval on Eesti kultuuripärl number üks – Oskar Lutsu «Kevadest» tuntud Tootsi koolimaja.»

Riigihalduse ministri sõnul pole Jõgevamaa suutnud oma identiteedikohti kokku sõlmida, kuigi see aitaks elavdada ettevõtlust, mis on maakonna peamine arenguvõti.

«Kui mõelda Eesti turismipiirkonnale, siis vaevalt tuleb kellelgi esimesena mõttesse Jõgevamaa. Kui siduda tervikuks maakonna ajalooline kultuur ning Peipsi-äärne puhkeala, kus on vesi soojem ning hinnad madalamad kui mere ääres, siis võiks see vabalt nii olla. Teadupärast käivad turism ja ettevõtlus käsikäes,» lisas minister Mäggi.

Jõgevamaal elab 29 119 inimest ehk 2,2 protsenti Eesti elanikest, kes annavad ühe protsendi riigi SKPst. 2017. aastal oli sealtkandi rändesaldo negatiivne ning kokkuvõttes vähenes rahvaarv 192 inimese võrra. Saja tööealise kohta elab Jõgevamaal 21 last ja 38 pensioniealist. Neljandiku maakonna ekspordist moodustab rapsiõli.

Minister kohtus visiidil Jõgevamaa omavalitsusjuhtide ja ettevõtjatega. Lisaks külastas ta Põltsamaa lossi, ettevõtet Kitzinger-Progress ja Eesti taimekasvatuse instituuti ning tutvus Jõgeva riigimajaga.