/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
/nginx/o/2011/06/07/617858t1h9ae5.jpg)
Tellingud Tartu Peetri kiriku torni ümber muudkui kerkivad – suve lõpuks peaks peatorni ja nurgatornikeste plekk saama uue vastu vahetatud ning fassaad korrastatud.
Tartu Peetri kiriku remonti rahastab ärimees
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiriku tornide uuendamise nimel alustas Tartu Peetri kogudus tööd juba 2007. aastal, mil asus hoolega annetusi koguma. Senimaani neelas need annetused ehituse alustamiseks vajaliku dokumentatsiooni koostamine. Nüüd on remondiprojekt lõpuks valmis ja ehitusluba olemas.
Tartu Peetri kiriku õpetaja Ants Tooming ütles, et kirikutorni korrastamist ei pea ta tegelikult üldse mitte koguduse põhiülesandeks ning seepärast on ta käinud ka Tartu linnapea jutul, kaasas avaldus toetuse saamiseks.
«Vastus oli null krooni. Aga nüüd saan siis öelda, et Peetri kirik ja annetajad kingivad selle torni Tartule,» märkis ta, silmas pidades seda, et kaunistama hakkab see neogootilike elementidega torn tervet linna siluetti.
Annetaja Tiit Veeber
Kogu töö maksumuseks esialgse hinnangu kohaselt on umbes 385 000 eurot ehk vanas vääringus 6 miljonit krooni.
Küsimuse peale, kust see raha siis tuleb, vastas Ants Tooming, et tal on garantii ning et selle garantii nimi on Tiit Veeber, kes on Peetri kirikule usaldanud 5 miljonit krooni.
Soojaettevõtja Tiit Veeber põhjendas oma otsust sellega, et kui läheb hästi, siis tuleb ka raha ja siis on vaja toetada teisi. Ning lisas, et eks tartlased ise ole selle raha tekitanud.
«Ma istusin jõulupühade ajal kiriku kolmandal rõdul ja jäin silmitsema lage,» rääkis Veeber veel. «Mõtlesin, kui harukordne see lagi on, ehitatud viie fermi peale. Aga siis nägin, et neljanda fermi alt jooksis vesi sisse. Mõtlesin, et kui need fermid saavad rikutud, siis ma ei usu, et Eesti inseneride hulgas leiduks praegu kedagi, kes suudaks sellist insenerisaavutust korrata.»
Ants Tooming märkis, et alanud remont on tõepoolest midagi sellist, mis on olulisem kui käesolev ajastu, ning lisas, et küllap tajub Veebergi seda, et meile, inimestele, antud aeg on piiratud ning seda tuleb õigel ajal oma rahvale heategude tegemiseks ära kasutada.
Ajaloo jäljed
Teatavasti on Peetri kiriku torni- ja seinatellistes valusaid 1944. aasta lahingute turmtule jälgi. Küsimuse peale, kuidas korrastamisel neisse suhtuda, vastas Ants Tooming, et on nõus – seegi on ajalugu.
«Need augud on aga varem ära paigatud ja plommitud kohad jäävad ka tulevikus näha, neid ei lõhu me välja,» ütles ta.
Mis puutub aga seintes olevatesse lagunenud kärgtellistesse, siis nende puhul kaalutakse seda, kas mitte lasta lagunenud ehituskivide asendamiseks valmistada originaalsavist ehk Ilmatsalu savist tehtud telliseid.
«Meetod on väljatöötamisel ja Ilmatsalus on seesama savi ju alles, ning kui see plaan vilja kannab, siis see oleks äge,» arvab Ants Tooming, tuletades meelde, et 1881. aastal toodi kiriku ehitusplatsile miljon ehituskivi just Ilmatsalu telliselöövist.
Peetri kiriku renoveerimisprojekt näeb ette ka kiriku peahoone katuse remondi ja tornialuste keldriruumide väljaehitamise.
Õpetaja Toominga sõnul on kirikul kõrvalruumidest suur puudus, sest leerikoolis käijate hulk suureneb aasta-aastalt. Näiteks tänavu on Peetri koguduses 40 leerilast.
«Me ei tea, kui kaugele me sel suvel töödega jõuame, aga me oleme opimistlikud,» ütles Ants Tooming lõpuks.
Kirikutööde peatöövõtja on Haspo, aknad korrastab Korras Vara ja plekitööd teeb Plekimees.
Kirikutornide kiivrid kaetakse tsinkplekiga ja ristid kullatakse.
Näitus ja trükise esitlus
Ettevõtlik ehitussuvi on Peetri kirikusse toonud teisigi sündmusi.
Eile avanes kirikusaalis Tartu Ülikooli maalieriala üliõpilase Liisi Ördi kuuest abstraktsest suureformaadilisest maalist koosnev näitus «Valgus ja sfäärid» ning 9. juunil kell 18 esitleb õpetaja Ants Tooming ise Tartu Peetri kiriku ja koguduse lähiajaloo kogumikku.