Sõjakooli reklaam langes nii eesti- kui venekeelse kriitikatule alla (11)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Stoppkaader kõrgema sõjakooli uuest reklaamvideost.
Stoppkaader kõrgema sõjakooli uuest reklaamvideost. Foto: Ekraanitõmmis

Ebaõnnestunud reklaamide ja disainilahenduste üle arutlevas Facebooki grupis «Tramaivõikuihalbdisain/reklaam!», aga ka videokeskkonnas Youtube on viimasel ajal pakkunud ohtralt jutuainet kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgema sõjakooli tänavune reklaamikampaania, mille abil loodetakse värvata uusi õppureid. Paljude arvates on materjal pehmelt öeldes ebaõnnestunud.

Mai lõpus avalikuks tehtud videoklipis seisab tuima näoga noormees relva ja jalaga vehkiva vaenlase, tankitoru, lõugu lõksutava pealuu ja kurja karu ees. Plakatitel vaatab noormees tõtt tulistava kahuri ning karuga.

Isehakanud kriitikute meelest kujutab selline materjal noort sõdurit kõige labasemal kombel kahurilihana. On neidki, kelle arvates on peategelase pilguga täpselt tabatud «tuhande jardi pilku» ehk sõjaõudusi rängalt kogenud sõduri tühja pilku. Ka kritiseeritakse loosungit «Ükski oht pole nii suur kui vägi sinu kõrval!», öeldes, et lause on ebaselge ning lubab ka väekaaslasi ohuna mõista.

Tallinna bussis pildistatud reklaamplakat.
Tallinna bussis pildistatud reklaamplakat. Foto: Ekraanitõmmis Facebookist

Teadlik valik

Kampaania loonud reklaamiagentuuri Creatum loovjuht Igor Baturin selgitas, et noormees sai videos teadlikult selliselt kujutatud, et imiteerida kainet mõtlemist ja võimet jääda rahulikuks ka kõige pingelisemates olukordades. Vastuseks kriitikutele ütles ta, et püüdlikult naeruvääristada on võimalik iga reklaami.

Vaadake klippi mõttega ja palun ärge klammerduge arvajate lõõpi.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste meediaspetsialist Ivika Lehtsalu rääkis omakorda, et videos ja plakatitel kasutatud elemendid sümboliseerivad ohte ja proovilepanekuid, millega kadettidel tuleb silmitsi seista. Lisaks füüsilistele proovilepanekutele on reklaamis tema sõnul kujutatud ka küberohtu, nimelt sõduri poole hõljuva koljuga.

Lehtsalu ei nõustunud väitega, et kujutatud sõdur meenutab tuima kahuriliha. «Räägime hoopis sellest, et teenistuse ajal võib kaitseväelase teele sattuda igasuguseid takistusi, millega ta peab vastamisi seisma,» lisas ta.

Hunt või karu

Muu hulgas on Facebooki arvajad halvustanud videos figureerivat tigedat karu, öeldes, et see on ilmne viide Venemaale. Creatumi esindaja sõnul on see aga otsitud norimiskoht, sest esialgu oli stsenaariumis karu asemel hunt kui efektsem ja kaunim metsloom. «Meil oli vaja ohu kujundit, millega noor Eesti ohvitser pikkades metsalaagrites silmitsi seisab,» selgitas Igor Baturin. Lõpuks otsustati siiski, et karu näib suurem ja ohtlikum. «Rahvapäraseid ja isetekkelisi Venemaa sümboleid on pikk nimekiri ja ka karu kuulub sinna ritta,» nentis ta.

Ka Lehtsalu sõnul ei vihja sõjakooli videos kasutatud karu ühelegi riigile, vaid ikkagi katsumustele, millele vastu astudes on tähtis ühtekuuluvustunne ja hea ettevalmistus.

Reklaamplakat kõrgema sõjakooli kodulehel.
Reklaamplakat kõrgema sõjakooli kodulehel. Foto: Ekraanitõmmis

Lisaks Facebookile on reklaamvideo pälvinud palju tähelepanu videokeskkonnas Youtube. Seal on seda vaadatud üle 167 000 korra ning selle alla on kirjutatud üle 700 kommentaari.

On tähelepanuväärne, et suurem osa Youtube'i kommentaaridest on venekeelsed. Baturini väitel hakkavad ühtlasi nende juures silma samad narratiivid, mis on omased Venemaa niinimetatud trollivabrikutest välja antavatele sõnumitele.

Vabad käed loominguks

Asjaosaliste sõnul olid reklaamibürool kampaania materjalide loomisel üsna vabad käed. «Vabadus oli suur, nagu see on alati sellises situatsioonis, kus tellija otsib väikese eelarve tingimustes senisest palju paremini märgatavat ja intensiivsemat kommunikatsioonikeelt,» selgitas Baturin. 

«Vaadake klippi mõttega ja palun ärge klammerduge arvajate lõõpi. Klipi visuaalsest plaanist ja tervikust järeldub, et vägi ohvitseri kõrval ja taga aitab toime tulla mistahes hirmu- ja ohutundega. Virtuaalne sfäär on täis pahatahtlikkust, seevastu kõnealune klipp ja kampaania on saanud tunnustuse mitmelt osaliselt Eesti kaitseväes,» võttis Baturin arutelu oma vaatevinklist kokku.

Kampaania videoklipid levivad internetis, plakateid on aga kasutatud ka avalikus linnaruumis, näiteks Tallinna bussides.

Kommentaarid (11)
Copy
Tagasi üles