Eesti Rahva Muuseum (ERM) otsustas kuulutada kehtetuks uue peahoone ehitushanke, kuna firmad tegid muuseumi hinnangul riigihankekonkursil liiga kõrgeid pakkumisi.
Eesti Rahva Muuseumi ehitushange luhtus
7. juuni 2011, 11:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«On mõttetu jätkata hankemenetlusega, kui teame juba ette, et hankelepingu sõlmimiseks sellise hinnaga meil raha ei ole,» ütles ERMi direktor ja hankekomisjoni esimees Krista Aru.
Muuseum avas 2. juunil esitatud pakkumised ning selgus, et firmade soovitud hind osutus eelarves kavandatust oluliselt kõrgemaks.
Muuseumi ehituse sihtasutus tegeleb praegu hoone projektdokumentatsiooni analüüsiga, eesmärgiga muuta projektilahendusi odavamaks nii, et maja arhitektuurne kontseptsioon ei kannataks.
Kui võtta arvesse muuseumi ehitusmaht ning kõige kallim pakkumine, siis kujuneb ühe ruutmeetri ehitushinnaks 2100 eurot, viitas Aru. «Sellise hinnaga me Eesti Vabariigis seda muuseumit ei ehita, see on täiesti ülepakutud,» leidis muuseumi juht.
Kust kokku hoida?
Väljakuulutatud riigihankele esitas oma pakkumise neli firmat. Pakkumised jäid vahemikku 51,5 kuni 71,9 miljonit eurot. Muuseumil on ehituseks kasutada aga kõigest 37,82 miljonit eurot, märkis Eesti Rahva Muuseumi Ehituse Sihtasutuse juhatuse liige Peeter Mauer.
Konkursil osalesid Eesti suuremad firmad, ühispakkumistesse olid kaasatud ka Leedu ja Ukraina ettevõtted.
Maueri sõnul näitas konkurss, et ehitushinnad esmalt nõutud tingimustel ongi nii kõrged ning samadel tingimustel uut hanget välja kuulutada ei ole mõtet. Sihtasutus hakkab otsima projektis kokkuhoiuvõimalusi ning kooskõlastab need projekteerija- ning arhitektidega.
«Peamiselt on need erinevad insenertehnilised lahendused,» rääkis Mauer kokkuhoiuvõimalustest. Kasutada saab odavamaid materjale ning konstruktsioonilisi lahendusi. «Näiteks saab klaasfassaadi ehitada vähem kirkast ning suurema rauasisaldusega klaasist,» tõi Mauer näite.
Samas tõdes ta, et pelgalt odavamate materjalide arvelt ei too pakkumise hinda kuidagi 70 miljoni pealt 37 miljoni peale. Kalleim, ligi 72-miljoniline pakkumine oli Maueri hinnangul aga ka selgelt ülepingutatud.
Lähiajal on kavas kuulutada välja uus avatud riigihange. ERMi maja peab kavade kohaselt valmima 2014. aastal.
Projekteerimis- ja ettevalmistustöödele on sihtasutus kulutanud ligikaudu 5,7 miljonit eurot ehk 90 miljonit krooni. Selle hulgas on ka sadevett ära juhtivate kraavide ja tiikide süsteem, mida rahastas 1,3 miljoni euroga (21 miljonit krooni) keskkonnainvesteeringute keskus.
Vett tuleb muuseumi tulevaselt krundilt ära juhtida seetõttu, et maapind on soine. Rajatava hoone katusepind ning parkla koguvad kokku väga palju sadevett ning seda ei saa juhtida Raadi järve. Seetõttu voolabki osa veest läbi uute kraavide Jaamamõisa ojja.
Euroraha ootel
Muuseumimaja ehituseks taotleb Eesti riik raha Euroopa Liidult ligikaudu 32 miljonit eurot abiraha. Sama palju tuleks eraldada ka riigil endal.
ERMi juht Krista Aru kinnitas, et rahastuse osas saabub vastus kindlasti enne jaanipäeva. «Teame, et taotlus on läbinud erinevad komisjonid ning vastus saabub lähinädalatel.»