Ahhaa avab robotloomaaia

Viisteist aastat robotloomaaeda pidanud ja sellega mööda ilma ringi rännanud Gregg W Bear patsutab rohutirtsu, kellele mees pikast sõprusest hoolimata senini nime pole pannud. Eestisse jõudis see näitus Iisraelist.

FOTO: Sille Annuk

Tartus on nüüd loomaaed! Peaaegu, sest paksu liivakihiga kaetuna jõudsid Iisraelist Tartusse kameelon, hiidkalmaar ja veel terve väikse loomaaia jagu loomi, kes saavad nädala lõpus Ahhaas avatava robotloomaaia näituse asukateks.

Mitu silma on kärbsel? Seda saavad lapsed ise üle lugeda hiigelsuure kärbse silmist.

FOTO: Sille Annuk

«Nokkloom on isemoodi loom. Ta on imetaja, aga erinevalt teistest imetajatest muneb,» rääkis Gregg W Bear.

FOTO: Sille Annuk

Kameelon on ainuke loom, mida lapsed saavad loomaaias ise juhtida: liigutada tema jalgu ja silmi.

FOTO: Sille Annuk

Mitmekordselt oma elusuurust ületavate robotloomadega loomaaed on esimene näitus, mis võtab koha sisse Ahhaa seni veel külastajatele varjatuks jäänud rändnäituste saalis.

«See pole näitus, mida lihtsalt vaadata. See on lõbus, kaasahaarav, nagu väike õpetlik Disneyland,» ütles robotloomadega mööda ilma ringi rändav ameeriklane Gregg W Bear.

Peale selle, et näituselistel on niisama põnev kõndida endast suuremate rohuliblede vahel ja vaadata otsa rohutirtsule, kes on kogukam kui mootorratas, annavad loomad märkamatult ka terve rea õppetunde biomehaanikast.

«Mudelite peal näeb, kuidas organism töötab – kuidas süda on nagu pump, silmad nagu kaamerad, kõrvad nagu mikrofonid,» rääkis Bear.

Paljurännanud loomad

Esialgu ehitasid ameerika kinotööstuse tegijad näituse plaaniga seda viie aasta jooksul üksnes Ameerikas näidata, kuid näitus kujunes sedavõrd populaarseks, et viiest aastast on saanud 15 aastat ning  Ameerikas rändamisele lisaks saab näitusest osa terve maailm. Eestisse jõudis näitus Iisraelist.

«Meil on väga hea meel, et see maailmatasemel näitus õnnestus Eestisse tuua,» ütles Ahhaa juhataja Tiiu Sild ja meenutas, et läbirääkimisi ameeriklastega alustati juba paar aastat tagasi.

Näituse Eestisse toomine läks maksma 200 000 dollarit (138 312 eurot) , mis on Ahhaa juhatuse liikme Pilvi Kolgi sõnul sellise näituse kohta mõistlik summa.

«Näitused ongi väga kallid. On näitusi, mis maksavad sama palju, kui maksis terve Ahhaa maja, nii et nende kõrval on robotloomaaed isegi soodne,» rääkis ta.

Marulised lapsed

Varem sõjatööstuses lennukite insenerina töötanud ja seejärel kannapöörde teinud ning muuseumieksponaate tegema hakanud ameeriklane Gregg W Bear tunnistas, et ootab  põnevusega, kuidas Eesti lapsed robotloomadele reageerivad.

«Lapsed on kultuuriti väga erinevad. Kui paneme selle näituse Ameerikas üles, on lapsed kohe loomadel seljas, sikutavad neid, ronivad nende alt läbi. Äsja olime aga Iisraelis – seal marssisid lapsed näitusele korrapärastes rivides, koolivormid seljas, väga vaoshoitult,» rääkis Bear.

Kui maruliselt või vaoshoitult Eesti lapsed robotloomadesse suhtuvad, saab Bear peagi näha.

Robotloomaaed avatakse Ahhaas külastajatele sel laupäeval ning see jääb avatuks 1. novembrini.

Kuuga käis Ahhaas 10 000 uudistajat

Täpselt kuu aja eest uksed avanud teaduskeskus Ahhaa on esimese kuuga võtnud vastu umbes 10 000 külastajat – nende hulgas 8500 on ostnud üksik- või perepileti ning ülejäänud käinud eriüritustel või konverentsidel.  

«Ei ole eksponaati, mis oleks tühi. Kogu aeg on järjekord meie autode nurgas, tibuinkubaatori ümber, planetaariumisse, veemaailm on uudistajaid täis,» rääkis Ahhaa juhataja Tiiu Sild, et elu uues Ahhaas on vilgas nagu hiigelsuures sipelgapesas, mis on samuti teaduskeskuse üks eksponaate.

«Külastada soovijaid on rohkemgi olnud, kui oleme saanud vastu võtta,» lisas Sild. Üksikkülastajad ukse taha ei jää, küll aga on keskus pidanud ära ütlema osadele koolirühmadele, et tavakülastajatele ka ruumi jääks. Kõige rohkem ongi Silla sõnul olnud esimesel kuul näituseliste seas koolilapsi, kes on tahtnud enne õppeaasta lõppu uut keskust uudistama tulla. (TPM)
 

Loe ka neid

Tagasi üles