Tartu Ülikooli tänavune eelarve püsib mullusel tasemel, mistõttu pole oodata ka üldist palkade tõstmist. Ülikooli personaliosakonna juhi Mari Nõmme sõnul on küll võimalikud väikesed nihked allüksuste juhtide otsustusel.
Ülikoolis kipub palgatõus tulema tükati
3. juuni 2011, 09:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me prognoosime, et ülikooli keskmine palgatõus on sel aastal vähemalt 2–3 protsenti,» ütles Nõmm. «Teoreetiliselt oleks küll võimalik, et mitte kellelgi palk ei tõuse, kui tuleb näiteks mõni uus töötaja, kellel on kõrgem palk. Tegelikkuses tuleneb mõneprotsendine keskmine tõus ikka pigem osa olemasolevate töötajate palgatõusust.»
Tartu Ülikooli palgasüsteem koosneb kümnest astmest, millele on kehtestatud miinimummäärad. Madalaima astme töötaja peab saama vähemalt 279 eurot, mis vastab riiklikule miinimumpalgale. Miinimume tõstis ülikool viimati 15 protsendi võrra 2008. aasta alguses.
Väike tõus ka mullu
2010. aasta jaanuaris kärbiti kuue paremini tasustatud astme miinimummäärasid 4–10,5 protsenti – madalamail astmeil vähem, kõrgemail rohkem. Näiteks langes kõrgeimal astmel, mille alla kuuluvad professorid ja juhtivteadurid, miinimumpalk 1323 eurole.
Dotsentidele ja vanemteaduritele võis hakata pärast kärbet maksma minimaalselt 1004 eurot ning lektoreile ja teadureile 684 eurot kuus. Viiendasse palgaastmesse paigutatud ülikooli spetsialistide ja sekretäride miinimumpalk kukkus 454 eurole.
Ülikooli finantsjuhi Taimo Saani sõnul kasvasid palgad siiski 2010. aastal keskmiselt kahe protsendi võrra, nagu olid kasvanud ka 2009. aastal. Saani selgitusel kõrgenes palk küll enamjaolt vaid töötajate vahetudes, üleüldist palgalisa ei antud.
«Kui üks inimene on läinud pensionile ja võetakse asemele noorem, siis tihtipeale makstakse talle grammike kõrgemat palka,» põhjendas Saan.
Saani sõnul on ülikoolil õnnestunud palkade kärpimist vältida tänu 2008. aasta otsusele. Siis tõstis valitsus kaheksa aastat muutumatuna püsinud riikliku koolitustellimuse baasmaksumust 30 protsendi võrra. «Teadsime, et halvad ajad on tulemas ja otsustasime lasta poole sellest rahast teaduskondadele peale, teise poole aga paigutasime kapitalieelarvesse,» rääkis ta.
Raha ehitusse ja remonti
Palgad tõusid 2008. aastal 10–12 protsenti, kapitalieelarvesse läinud raha eest ehitati ja remonditi aga ülikooli hooneid. 2009. aastal otsustas valitsus riikliku koolitustellimuse raha omakorda seitsme protsendi võrra kärpida, 2010. aastal veel üheksa protsendi võrra.
«Meie reageerisime, lastes kapitalieelarvesse mõeldud raha teaduskondadesse, mis tähendab enam-vähem stabiilse olukorra säilimist,» selgitas Saan.
Saani sõnul kulutab Tartu Ülikool praegu palkadele umbes poole oma eelarvest, kuid Lääne-Euroopa ülikoolides on palkade osakaal 64–67 protsenti. Saani selgitusel on Tartu Ülikoolil võimalik liikuda samas suunas, kui müüa näiteks osa kulutusi nõudvast, kuid tarbetuks muutunud kinnisvarast.