Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Härma koolis kukkus aken klassi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Alla kukkunud aknaosa koht on lengi ülemises osas. Lahti võetakse seda vaid pesemiseks.
Alla kukkunud aknaosa koht on lengi ülemises osas. Lahti võetakse seda vaid pesemiseks. Foto: Sille Annuk

Kolmapäeva hommikul said Miina Härma gümnaasiumi seitsmenda klassi õpilased ajalootunni ajal suure ehmatuse osaliseks, kui klassi tagumises osas kukkus eest ära aken. Viga õnneks keegi ei saanud.



«Pauku oli alla korrusele kuulda,» rääkis direktor Ene Tann­­berg. Koos raamiga kukkus alla teise korruse klassiruumi ülemine seespoolne puitaken, mis pidanuks olema kindlalt suletud ja mida avati vaid kord-paar aastas pesemiseks.

Õnnetus oli igati õnnelik. Viimases aknaaluses lauas ei istunud selle tunni ajal lapsi, kuid et vaadati filmi, seisis laua taga õpetaja. Ilmselt oleks ta aknaga ka pihta saanud, kui poleks just sellel ajal korraks klassi etteotsa läinud.

Raamid kuivasid kokku?

Tannberg rääkis, et kooli tislerist töömehe hinnangul ei oleks aken kuidagi tohtinud ära tulla. Aken oli neljast kohast kinnitatud kremoonide ehk lingiga avatavate kinnitusdetailidega, mis olid kukkunud raami küljes täiesti terved.

Kuna lingid olid eemaldatud, on välistatud ka see, et lapsed oleksid  saanud seal surkimas käia. Tannberg rääkis, et tundub, nagu oleks puitraamid aastatega päikse käes kuivanud ja kokku tõmbunud, välimine raam jäi lihtsalt liiga suureks ja kremoonide nagad ei haakunud enam. Kas see ka tõele vastab, tuleb veel selgitada.

Ülemistel akendel ei ole hingesid, mis oleks akna hoo kinni pidanud, sest kui need 12-13 aastat tagasi välja vahetati, lubas muinsuskaitse kasutada vaid kremoone, rääkis kooli majandusjuhataja Eda Lemberg. «Omal ajal, kui neid vahetati, oli kooli soov hinged saada, aga toona astus sellele vahele muinsuskaitse ja nende sõna jäi peale,» rääkis ta.

Aknad vaatab üle spetsialist

Muinsuskaitseameti arhitektuurimälestiste peainspektor Ilona Merzin ütles, et kuigi ta ise tol ajal selles ametis ei olnud, siis sisuliselt võttes peaks Miina Härma maja akende praegune lahendus olema ajalooliselt iseloomulik.

«Kui meil on tegemist ajalooliste väärikate hoonetega, siis ikkagi on esimene eelistus, et me remondime vana, ja kui remont on mõttetu, siis asendatakse asi selle analoogiga, mis enne on olnud,» rääkis Merzin.

Linna ehitusteenistuse juhataja Priit Metsjärv rääkis, et tema praegu veel mingeid spekulatsioone põhjuste kohta välja ei käiks, selgus tuleb siis, kui aknaid uuritakse koos puitakende tootjaga. Plaanitud on see käik täna või järgmise nädala alguses.

Alates kolmapäevast kontrollib töömees kõik aknad üle, et selgeks teha, kas probleem on üldisem. Metsjärve sõnul pannakse edasised plaanid paika siis, kui pilt on selge.

Lemberg lisas, et üks kaalutud variant akende turvalisemaks muutmisel on lengide külge pöörade paigaldamine, mis akent lisatoena paigal hoiaksid, kui kremoon ei pea.
 

Tagasi üles