Teadlased sättisid Peipsile üles settelõksud

Järveuurijate settelõksud enne vette laskmist. Foto: Erakogu

Möödunud nädalal panid maaülikooli järveuurijad Peipsi järvistule kuus settelõksu, mis peaksid andma teadlastele hulga uut teavet järve seisundi kohta.

Maaülikooli limnoloogiakeskuse spetsialisti doktorant Olga Buhvestova sõnul on palju räägitud Peipsi järve vee suurest toiteainerikkusest ning sellest tulenevast vetikate vohamisest. Probleemi on seostatud järve valglalt tuleva reostusega.

Ehkki reostamine on vähenenud, pole see toonud kaasa järvevee kvaliteedi paranemist. Teadlaste hinnangul võivad järve aineringlust seni arvatust hoopis enam mõjutada põhjasetetesse talletunud toitesoolad.

Väetiste mõju

Nii mürgiste sinivetikate kui ka suurtaimede vohamisel mängib suurt rolli järvemutta talletunud fosfor. See aine on jõudnud Peipsisse inimtegevuse tõttu, sealhulgas asulate reoveest ja põldude üleväetamise tulemusena, eriti 1980. aastatel.

Katsega uurivad maaülikooli teadlased, kui palju panevad lainetus ning teised tegurid pindmisi põhjasetteid liikuma. Settelõksud on paigutatud kahe meetri kõrgusele järve põhjast ning kogu suve analüüsitakse neisse koguneva hõljumi koostist.

Selle meetodiga puutus Buhvestova esmakordselt kokku paar aastat tagasi Soomes Helsingi ülikooli teadlaste juures, kes tegid uuringuid Vesijärvil.

Tööde ettevalmistus võttis kaks aastat, soetati vajalik aparatuur ning labori sisseseade. Esimesi lõksudesse kogunenud setteid lähevad teadlased välja võtma tuleval nädalal.

Kahe nädala tagant kogutavad proovid peavad andma ülevaate, kui palju mõjutavad järvesetete pinnal aset leidvad protsessid vee kvaliteeti. Töö käib sügiseni, et tuvastada toiteainete hõljumisse sattumise sesoonsust. «Parema ülevaate saamiseks tuleks analüüse jätkata mitme aasta vältel,» lisas Buhvestova.

Ärge puutuge!

Settelõkse paigaldasid teadlased kokku kuus – neli neist on seatud Peipsile, kaks Lämmijärvele.
Teadlastel on suur palve järvistul liikuvatele kalastajatele ning lõbusõitjatele, et nad ei puutuks settelõkse. Lõksude asukohad on märgistatud lippudega, mille peal on kiri «Eesti Maaülikool. Setteuuringud».

Teadlaste uurimisvahenditel on lubanud silma peal hoida ka piirivalvurid.