Parkimine: kui äri, siis äri

Martin Pau. Foto: Margus Ansu.

Tartu linnavalitsuse ümberkorraldused tasulise parkimise alas meenutavad üha enam äri, kuid söandan kahelda linna valmisolekus pakkuda kõrvuti uute rasvaste hindade kehtestamisega ka kvaliteetsemat teenust.

Kuidas vaataksime kaupmeest, kes ütleb, et hind 1.37 eurot jogurtipaki eest on segane? Samuti 1.83 kommipaki ja 3.24 vorstilati eest. Tarvis oleks selgeid aluseid, sestap korrigeerigem hinnad vastavalt kaheks, kaheks ja pooleks ning neljaks ja pooleks euroks.

Aga just sarnase loogikaga põhjendab Tartu linn uusi kehtestatavaid parkimishindu tasulise parkimise aladel. Tulevad ilusad ümarad numbrid, hea kokku lükkida! Selleks ei pea olema tasemel pranglija. Aga ei mingit põhjendust, miks peaks parkimine päevapealt kallinema enamikul tänavaist poole võrra. Miks ei aita kolmandikust?

Või miks peab mõnel tänaval parkimisõiguse lunastama senisest rohkem kui kolm korda (sic!) suurema summa eest?

Mul on ettepanek. Kui nüüd parkimisraha hakkab külluslikumalt voolama ning Ühisteenuste kasumi paisutusest ja linnaametnikele preemia maksmisest natuke üle jääb, võiks linn tagada või vähemalt püüda, et tuleval talvel poleks paljud tasulise parkimise alad kuude kaupa hangede all nagu kahel viimasel talvel.