iDeal kampaania

Tartumaa ruigajad sõidavad Peterburi

Eile kaalusid need Ilmatsalus kasvavad Tartu Agro sead veidi alla saja kilo. Paari nädala pärast algab sõit Sankt-Peterburgi.

FOTO: Sille Annuk

Siga otsib pori ja inimene paremat kohta või hinda. Nii lähebki aastas ligi kolmandik Eestis kasvatatud sigu Venemaale, kus nende eest makstakse rohkem kui kodumaal. Ka Tartumaalt vuravad loomaautod piiri poole.


«See on turumajandus, ega seakasvatajale keegi ju appi ei tule,» ütles elussigu Venemaale eksportiva Tartu Agro juht Aavo Mölder. «Meie tootjad on sunnitud ellu jäämiseks loomi piiri taha vedama.»

Tartu Agro saadab enamasti Tähtvere vallas Ilmatsalus asuvast nuumikute farmist Sankt-Peterburgi nädalas autokoorma elussigu. Koormasse mahub 165–170 siga, kellest igaüks kaalub 110–115 kilo.

Mais läks farmist Venemaale viis koormat, viimane auto sõitis sealt teele esmaspäeval. Nüüd tuleb eksporti paarinädalane paus, sest järgmise saadetise sead on veel veidi alakaalulised.

Kümnete koormate kaupa

Sankt-Peterburgi on Tartu Agro vahelduva eduga sigu müünud juba pea neli aastat. Mullu läks Venemaale 73 protsenti ettevõtte sigadest, ülejäänud rõngassabad kasutatakse oma lihatööstuses.

Laeva vallas suurt nuumikute farmi pidav Aiu Põllumajandus müüb kuus Venemaale Sankt-Peterburgi ja Velikije Lukisse aga lausa kümneid koormaid kärssninasid, igasse koormasse pannakse 160–200 siga.

«Eesti turule müüme sigu näpuotsaga,» rääkis Aiu Põllumajanduse juhatuse liige Alar Põldmaa. Kui palju sigu firma Venemaale müüb, ei soovinud ta öelda. «Neid läheb kuus tuhandeid,» märkis Alar Põldmaa. Varem müüs Aiu Põllumajandus oma sigu ka Lätti, nüüd seda enam ei tehta.

«Meie kui tootja huvi on müüa sinna, kus hind on kallim,» ütles Aavo Mölder. Äraseletatult tähendab see, et Eestisse müües saaks Tartu Agro sealiha kilost ligi 1,6 eurot ehk 25 krooni. Venemaa ostja maksab ettevõttele praegu lihakilost paarkümmend protsenti rohkem ehk 1,9 eurot.

Mullu müüsid Eesti tootjad piiri taha ligi 150 000 siga. Tänavuse aasta algus näitas, et nende loomade eksport edeneb: eelmise aasta kahe esimese kuuga müüdi meilt piiri taha 19 750 siga, tänavu läks aga jaanuaris ja veebruaris eksporti 28 238 siga.

Kallis seakasvatus

«Seis on praegu selline, et oma toidu müüme välja ja ise sööme mujalt ostetud kaupa,» märkis Aavo Mölder. «Tootja peab ellujäämiseks otsima kallimat hinda ja mõistagi otsib ka töötleja, kust odavamat saab.»

Mullu toodi Eestisse pea 20 000 tonni sealiha. Tänavu kahe esimese kuuga imporditi Eestisse 3882,1 tonni sealiha keskmise kilohinnaga 1,8 eurot (ligi 28 kr). Eelmise aasta sama ajaga võrreldes suurenes sealiha sissevedu 8,2 protsenti.

«Kuni euroliidus on põllumeeste toetused erinevad, seni on Eestis seis impordi kasuks,» märkis Aavo Mölder. Ta lisas, et seakasvatajate elu muudab praegu väga mõruks kõrge teraviljahind.

Võrreldes eelmise aastaga on sea põhitoit, oder, kallinenud üle kahe korra. Praegu tuleb odrakilost välja käia 22 eurosenti ehk 3,5 krooni. «Seakasvatajate argipäev on selline, et ei jätku raha vilja ostmiseks,» ütles Aavo Mölder. Tartu Agro maksab praegu ühele seale ligi 25 eurot peale.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles