Helju Vals: kübarat valides ära unusta pead

Foto: TPM

Miks seisab mu pealkirjas sõna «kübar», aga pildil sammub ülikond (loe: mees)? Vastuseks vaata ülikonna kehakeelt, naine! Just selle järgi, kui elegantne on su mehe kõnnak, vali endale kübar, sest koos te olete tervik.

Ülikonnas pilt on võetud kolmekümnendate aastate Tartu kuulsa rätsepmeistri Ed. Uusen’i rõivastusäri reklaami pealt. Kübara lugu, ma mõtlen siinse pealkirja ennekuulmatut sõnastust, ulatub sovetiaega.

Rahval raha oli, poes kaupa ei olnud. Siis järsku, ühel kevadel, ahvatles kesklinna vaateaken kübaratega. Ja kohe jõudis lehetoimetusse ostuhimulise rahva nurin, et aken aknaks, aga lett on lage. Pood vastas sovetlikus vaimus: «Peaasi ei ole kübar, peaasi on pea.»

Peaga ostjat kiusab elu, olgu riigikord milline tahes. Meie ajal näiteks jäävad sulle ette ostumöllud, metsikult soodsad pakkumised ja muu hullus.

Mida võiks tähendada reklaamlause «Rimis on soodne!»? Et hea kaup hea hinnaga? Mis on hea hind? Vististi sain sellele pihta eelmisel talvel, kui Tartu kaubamajas odavmüügil oli kingapaaride juures lahe silt «Vaata hinda!». Ometi kord reklaam, mis ei istu sulle pähe.

Tundsin end olevat valiku tegijana kaasatud suurde ostu-müügi majja ja et kaasama on kodanikuühiskonna märk.

Kaubamaja kolmandale korrusele viib, õigemini viis mind erihuvi. Käisin aeg-ajalt vaatamas, kas ikka veel võistlevad kõrvuti seista firmade nimed Päikesekiir (solaarium) ja Beebicenter (imikutarbed).

Võistlema tähendab eesti contra eesti-inglise. Kurb küll, ei olegi seal enam päikesevanni võtmise kohta. Paar-kolm kuud tagasi kolis ta Taskusse, jättes eesti beebid võõravaimulisse centrum’isse.

Sellest, eesti-inglise segakeele (Estinglish) laastavast mõjust kirjutas Postimehes Tallinna Ülikooli keelekeskuse juhataja Tuuli Oder. Saime lugeda, et see, mis Tartus on beebicenter, on Tallinnas baby­keskus. Aga eesti-eesti ehk beebikeskus? Kes märkaks vaeslast?

Jah, me kaotame anglomaania tandril järjest lahinguid, kuid me pole kaotanud sõda. Kauni emakeele kodu, nagu Tartut kutsub Jüri Valge, sai sellel kevadel juurde sooja nimega Hea Maja poe (materjalid ja nõuanded) Pepleri tänavas (Tallinnas kannab samasugune pood Majatohtri nime). Vaevalt nädal hiljem järgnes Vaksali tänavas massaažisalong Hea Pai. Vanadest olijatest tulevad oma ürgmoelise lahkukirjutusega – ehe eesti – meelde Õlle Tare, Pagari Pood, Kroonu Ait.

Aga võõrtulnukad Elinord Ehitus, OÜ Tinter Projekt, Tritsutajate Trophy ja mitu, mitu teist? Üks asi on moekus, teine asi – kes moodsuste sisust aru saab? Janika rühmavõimlejate nimega Sunshine võiks ju leppida, ikkagi rahvusvahelised neiud, liiati oleks Tartul üks Päikesekiir (või -paiste) rohkem – kui ainult selle nime hääldus Eestile nii kaugeks ei jääks.

Kas restoranis, ööklubis, konverentsipaigas, grilliterrassil nimega Atlantis teatakse, kuidas hääldub buffet? Prantsuse päritolu sõna, tähendab puhvetit või einelauda; sättimiskappi; sättimislauda, hääldatakse büffe – ja see põline tarkus keerati aasta tagasi (TPM, 10.06) reklaamiks, mis kutsus meid kaunile Emajõe kaldale nautima «rikkalikku supibuffee’d».

Mida sina, Emajõeke, nägema ja kuulma pead! Sinu pärast ma siin kirjutangi. Sa näed, et anglo-liialdused pole Eesti vaimuelus ainus oht, on ka franko-narrus(ed). Sõnast buffet on saanud butafooria, võltstoredus. Reklaam maikuu Postimehest: emadepäevaks rikkalik buffet laud Tallinnas Aasia restoranis Wok&Grill, lastele oma buffet laud.

Armas aeg, milline sõnapuder on keedetud, ka lapsed peavad sööma. Buffet-stiilis eputajate kohta on paras öelda kirjanik Aime Hanseni sõnadega «kübar jalas, saabas peas».