Uuring: Aardla poldrit polegi vaja veest tühjaks pumbata

1980. aastate alguses rajatud Aardla polder pidi soiselt alalt liigvett eemal hoidma, et sealt saaks loomasööta varuda. Põllumaana osutus territoorium väheväärtuslikuks, küll aga on see väga hea lindude pesitsuspaik. Foto: Margus Ansu

Keskkonnaameti mullu tellitud uuring Aardla poldri veetaseme reguleerimise vajaduse kohta tuvastas, et enamikul aastatest pole vajadust poldrialalt liigvett ära pumbata. Asjatundjad soovitavad seal hoopis veetaset kunstlikult üleval hoida.

Mullu sügisel tellis keskkonnaamet firmalt Kobras uuringu, kuidas leida Aardla poldrialal kompromissi inimese ja looduse vahel. Peamine järeldus oli see, et pumbad võiksid eriolukordadeks siiski olemas olla, kuid veetaseme sobilikul kõrgusel hoidmiseks piisab ka olemasolevatest vabavooluregulaatoritest.

Uuringust nähtub, et kõrgeim lubatud veetase võiks poldrialal ulatuda 31,3 meetrit üle merepinna. Sel juhul jääksid ka kõige madalamad sinna rajatud majade vundamendid vähemalt 20 sentimeetrit veepinnast kõrgemale ning vesi ei tungiks eluruumidesse.

Tuleb kaitseala

Keskkonnaameti looduskaitse juhtivspetsialist Kaili Viilma ütles, et poldriala on Euroopa Liidule üles antud kui Natura ala ning eriti väärtuslik lindude peatumis- ja pesitsuspaik. 345 hektarile sellest enam kui 1000-hektarisest soisest alast on algatatud kaitseala moodustamine.

Plaanitava kaitseala kaitsekorralduskava ehk tegevuskava koostamiseks on tarvis teha põhjalikud eeluuringud. Seda enam paigas, kus ühelt poolt asub endine Tartu linna prügila, teisalt kinnisvarabuumi ajal kerkinud uuselamurajoonid ning kolmandana eriti väärtuslik lindude pesitsusala.

Uuring läks maksma 15 093 eurot ja seda rahastas Euroopa Liit ERFi programmist, kinnitas Viilma.

Uuringus tehti kindlaks, et juba olemasolevate siibritega saab veetaset poldril suurel määral reguleerida ja uusi regulaatoreid ei ole vaja rajada.

Kevadise suurvee ajal tuleks need sulgeda, et vee alla ei jääks Aardlapalu prügi ning ohtu ei satuks ka uuselamurajoonid.

Ornitoloogiaühingu seisukoht on, et lindude pärast ei oleks tarvis Aardla poldrilt vett üldse ära pumbata, märkis Viilma. Nende arvates võiks seal vett pesitsusajal hoopis kunstlikult kõrgemal hoida ning jätta regulaatorid 15. juulini kinni.

Pärast pesitsusaja lõppu tuleb aga jälgida, et vesi poldril liiguks ning toimuks loomulik kraavide läbipesu.

Aardlapalu prügila kavandab prügiladestusala ümber omakorda väikest poldrit, mille kõrgus oleks 32,5 meetrit merepinnast. Nii ei pääse ka suurvesi prügi leotama ning väheneks reostusoht.

Hulk maju

Aardla poldriala jääb Ülenurme ja Haaslava valla piirialale. Kinnisvarabuumi ajal kerkis mõlema omavalitsuse loal maju ka üsna madalatele kohtadele.

Haaslava vallavanema Priit Lombi sõnul ei ole omavalitsused planeeringuid ja kavu koostades saanud seni keskkonnaametilt ammendavat teavet, milliseid alasid kevadine suurvesi võib üle ujutada. «Ei taha vastutust enda peale võtta, kuna amet ei ole ohule viidanud,» ütles Lomp.

Valminud uuringus on aga kirjeldatud, et umbes iga 50 aasta tagant võib see oht tekkida, sedastas Lomp.

Viimase kahe kevade suurvesi ohustas umbes seitset-kaheksat Haaslava valla maja. Ülenurme vallas on selliseid maju umbes kümmekond.

Ülenurme valla keskkonnanõuniku Kristi Kulli kinnitusel ei ole vald lubanud ehitada maju looduse poolt üleujutatavatele aladele ning pumpamisest loobumine ei tohiks ka ühtegi majapidamist ohustada.