Riigi tellimus juurale ja majandusele kasvab

Tartu Ülikooli professor Jaan Ginter.

FOTO: Margus Ansu

Haridus- ja teadusministeerium nõustus suurendama Tartu Ülikooli majandus- ja õigusteaduse riigieelarveliste õppekohtade arvu pea sama palju, kui ülikool küsis.


Tartu Ülikooli õigusteaduskonda võeti mullu vastu 362 uut tudengit, aga neist vaid 29 õpingukulud on kaetud riikliku koolitustellimuse arvelt. Lävendipõhiselt sai tasuta õppekohale kokku 46 tudengit.

Õigusteaduskonna dekaani Jaan Ginteri sõnul lootis teaduskond saada juurde 20 uue juuratudengi koolitustellimuse, haridus- ja teadusministeerium pakkus aga 17 kohta. Kokku oleks ministeerium valmis rahastama tulevast õppeaastast 38 uue juuratudengi õpinguid Tartus ning kaheksa õpinguid Tallinnas.

Tasulisi kohti vähemaks

«Vahepeal oli jutt, et riiklikku koolitustellimust juurde ei tule,» nägi Ginter põhjust ka loodetust vähemaga rahul olla.

Samas plaanib aga ülikool kindlasti vähendada õigusteaduskonnas uute tasuliste kohtade arvu. Mullu võeti Tartus ja Tallinnas kokku tasulisse õigusõppesse 316 inimest, sel aastal on plaanitav arv neljakümne võrra väiksem: 156 kohta Tallinnas ja 120 kohta Tartus.

Veelgi järsemalt muutub proportsioon riigitellimuse kasuks Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas.

Võrreldes mulluse 55 riigi makstud kohaga bakalaureuseõppes pakub haridus- ja teadusministeerium majandusteaduskonnale juurde 17 bakalaureusekohta ehk kolm kohta loodetust vähem. Magistriõppesse küsiti ja saadigi juurde kümme kohta, mis annab kokku 41 riigieelarvelist kohta.

Majandusteaduskonna dekaan Toomas Haldma sedastas, et gümnaasiumilõpetajate arvu vähenemise taustal on loomulik, et riik panustab rohkem ning tasulise õppe osakaal langeb – bakalaureuseõppes vähemalt poolesaja võrra.

«Ka turu nõudlus on vähenenud ja riik peaks hoolitsema, et kvalifitseeritud spetsialistide koolitamine ministeeriumidele ja suuremaile ettevõtteile poleks ainult turu tahta,» arutles Haldma.

Tartu Ülikooli õppeprorektor Martin Hallik ütles, et enne koolitustellimuse allkirjastamist tahab ülikool ilmselt pidada läbirääkimisi maalikunsti õppetooli rahastamise üle. Sealt ei plaani ministeerium enam uusi kohti tellida.

«Juuras ja majanduses oleme jõudnud ministeeriumiga teineteisemõistmisele,» hindas Hallik. «Ülejäänud valdkondades on liikumised kaunis väikesed.»

Enam-vähem rahul

Eesti Maaülikooli õppeprorektor Jüri Lehtsaar ütles, et maaülikool ei saanud haridus- ja teadusministeeriumilt küll päris seda, mida lootis, kuid ühtegi eriala ei ähvarda ka oluline tagasiminek.

Lehtsaare selgitusel on tehnika valdkonna ühe doktoriõppe koha kadumine selgelt põhjendatud printsiibiga, et riigi tellimus väheneb tähtajalise akrediteeringuga õppekavadele. Alles jääb kaks tehnikadoktorandi kohta.

Biotehniliste süsteemide õppekava bakalaureuseõppesse sai maaülikool kümme riigi tellitavat kohta. Alles 2010. aastal käivitunud õppekava sai starditoetuse sihtasutuselt Archimedes, kuid uutele kursustele poleks toetus laienenud.

Kuratooriumi soovitusel küsis maaülikool riigilt maaettevõtluse ja ökonoomika eriala tosinale bakalaureusekohale lisaks kuut ja magistriõppe kaheksale kohale lisaks nelja kohta. Seda taotlust haridus- ja teadusministeerium ei rahuldanud.

Tagasi üles