Laupäeval, 4. juunil tuleb Vanemuise väikeses majas juuniküüditamise 70. aastapäeva pühendatud pidulik ettekandepäev.
Juuniküüditamise ettekandepäeval esilinastub uus film
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunule heidavad pilgu Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Enn Tarto, ajaloolased Aadu Must ja Aigi Rahi-Tamm ning Palupera põhikooli õpilane Hanna-Liisa Tamm, teatas Eesti Rahva Muuseum.
Lisaks toimub Eesti Rahva Muuseumis valminud dokumentaalfilmi «Meie mäletame! Meie mälestame!» esilinastus ning ERMi postimuuseum pakub vaatamiseks Kaljola Saare erakogu materjalide põhjal valminud näitust «Laagrikirjad».
Eesti Rahva Muuseum käivitas 2008. aasta kevadel koos Memento Rakvere ühinguga audiovisuaalse dokumenteerimisprojekti represseeritutest. ERMi teadur Terje Anepaio ning filmi- ja videolabori juhataja Maido Selgmäe uurisid, kuidas elab represseeritute mälukogukond kaasajal. Kes on need inimesed, kellel on veel isiklikke mälestusi traagilistest aegadest? Kuidas nad hoiavad ja manifesteerivad oma minevikku tänapäeva Eestis? Millist teadmist soovivad nad edasi anda järgmistele põlvedele?
Muuseumitöötajad seadsid eesmärgiks talletada nii virumaalaste tegusat mälutööd ja sooja kogukonnatunnet kui ka jäädvustada repressioonid üle elanud inimesi, nende mälestusi elavas sõnas ja pildis.
Enam kui aasta kestnud välitööde tulemusena kogunes ERMi audiovisuaalsesse arhiivi ligikaudu 40 tundi salvestatud materjali, millest valmis 4. juunil esilinastuv 53-minutiline dokumentaalfilm.
Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts on oma tegevuse 17 aasta jooksul korraldanud mitmeid näitusi, teabepäevi ja suurüritusi, mille teemaks Eestimaale traagikat külvanud massirepressioonid. Mitmed Eesti Memento Liidu liikmed kuuluvad ka ERMi Sõprade Seltsi.
Kaljula Saare erakogust koostatud näitus «Laagrikirjad» räägib inimeste sidemetest lähedastega ajal, kus režiim pered, sugulased ja sõbrad üksteisest lahku rebis. Väljapanek näitab, millistesse kohtadesse olid Eestimaa inimesed laiali pillutatud, milliseid sageli uskumatuid radu pidi rändasid kirjad, kuidas töötas tsensuur, kuidas represseeritud inimesed võitlesid vabadusse, kodumaale pääsemise eest.