Tartu rannad valmistuvad suplusajaks

Jaan Olmaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rannavalve väitel on Tartu supelrannad inimeste hulgas populaarsed, kuna siin pakutakse mitmesuguseid sportimisvõimalusi. Emajõe ääres lodjakoja juures kasutas eelmisel reedel seda võimalust ka Mihhail Kurašin.
Rannavalve väitel on Tartu supelrannad inimeste hulgas populaarsed, kuna siin pakutakse mitmesuguseid sportimisvõimalusi. Emajõe ääres lodjakoja juures kasutas eelmisel reedel seda võimalust ka Mihhail Kurašin. Foto: Sille Annuk

Viimased üheksa aastat Anne kanali ja Emajõe ääres heakorra ja rannavalve eest vastutanud G4S alustab 1. juunist taas uut rannahooaega. Linna kinnitusel saavad kõik kolm Tartu avalikku randa määratud tähtajaks korda.


Linnamajanduse osakonna haljastus- ja puhastusteenistuse peaspetsialisti Inga Kiudorfi kinnitusel on suurem osa ettevalmistustöid randades tehtud. Näiteks toodi juba paar nädalat tagasi randadesse 400 tonni uut liiva.

«Kõige suurem liivakogus läks Emajõe linnaujulasse eelmise aasta suurveega ärauhutud rannaosa täitmiseks,» ütles Kiudorf ning lisas, et uut liiva on toodud veel nii Anne kanali lastealale kui ka võrkpalliplatsidele.

Linn on teinud ka kirjaliku pöördumise tervisekaitseametile, kes vaatab enne hooaja algust rannad üle. «See puudutab heakorda, veeproove ja riietuskabiine,» tõi Kiudorf näiteid, millest sõltub ranna tehniline korrasolek. Järgmisel nädalal tuuakse randa ka vajalik kogus konteinertualette. «Tõrkeid pole ja paljud asjad on juba tehtud,» lausus ta.

Viimane lihv

Linnametniku sõnu kinnitas ka G4Si lõunapiirkonna rannavalve juht Teet Lill. «Töömehed on kohal ja käib veel viimase lihvi andmine. Ujumise akvatooriumid on märgistatud ja põhi puhastatud.  Liiv kobestatakse ära,» lausus Lill. «Ujumise poolelt on kõik tehtud ja valmis. Peaasi, et vesi oleks soe.»

Rannavalve juhi sõnul on suvel Tartu kolmes avalikus rannas valve ja vetelpäästega seotud 18 inimest. Juuni algusest 15. juunini on nii Anne kanali kui Emajõe linna- ja vabaujulas kohal kolm inimest, peale 15. kuupäeva on aga mõlemas kohas iga päev neli rannavalvurit.

«See on juba kolmas aasta nii. Lihtsal põhjusel – et raha säästa,» ütles Lill ning selgitas, et enne koolilõppu on lapsi ran­­dades vähem ja ka veetemperatuur on praegu veel madal – alla 18 kraadi.

Seda, milline Tartu randadest on populaarseim, ei saa Lille sõnul öelda, sest Anne kanali rand on Emajõe omaga võrreldes suurem. Suvisel tipp­­ajal tuleb kuuma ilmaga kanali äärde mõnikord kokku isegi 2500 inimest. Linnaujulas ja vabaujulas on mõlemas siis umbes 800 suvitajat.

Veelaud ja jäätisejalgratas

Tartu randu iseloomustas Lill positiivselt. «Siin on head sportimisvõimalused. Ilusa ilmaga pole võrkpalliplatsid kunagi tühjad,» rääkis ta, kuid leidis ka negatiivset. «On ka selliseid inimesi, kes arvavad, et rand on õige koht joomiseks. Eriti Anne kanali ääres,» lausus Lill. «Tuletaksingi meelde, et autorool ja ujumine alkoholiga kokku ei sobi.»

Linna ettevõtlusosakonna juhataja Malle Blumenau sõnul hakkab ka sel aastal Anne kanalil tööle veelaua vedamise süsteem. Samuti tuleb randa batuut ning laenutatakse suuri veepalle, kuhu inimene saab sisse minna ja mööda vett liikuda.

Kanali juures asub tegutsema pagaritoodete müüja Kürtos, samuti kiirtoidukoht. Nii Anne kanali rannas kui ka Emajõe vabaujula ja linnaujula rannas hakkab sõitma jäätisejalgratas.

«Huvi on tundnud veel mõned laenutuse pakkujad, suurem huvi on olnud Anne kanali vastu,» ütles Malle Blu­­menau.

G4Si rannavalve töötab randades iga päev kell 11–21.

Rannavalveteenistus
• tagab teenuse osutamisel vajaliku hulga päästevahendite ning side-, eri- ja abivahendite olemasolu;
• peab iga päev teenistusraamatut vetelpääste ja meditsiinilise esmaabi tagamiseks osutatud teenuste kohta;
• tähistab vajadusel hoiatusmärkidega supluseks ja ujumiseks kasutatava veekogu osa ohtlikud kohad;
• annab supelrannas viibijaile teavet ilmaoludest, suplusvee kvaliteedist ja ohtu kujutatavatest teguritest signaallippudega.
Allikas: siseministeerium
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles