«Ega ei oska öelda, kaugel nad juba on?» küsib murelikuvõitu vanapapi Kanepi poele lähenedes. «Mul poja ka sõidab.»
Ralli pani Kanepi keskuse kihama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saades teada, et juhtgrupi jõudmiseni Tartu rattaralli teise vahefinišisse on jäänud mõned minutid, tõttab papi oma vanuse kohta nii üllatavalt kiiresti sündmuste tulipunkti, et ei kuulegi küsimust poja ja tema enda nime kohta.
Rattaralli on Kanepis oodatud sündmus. Soliidses eas memmed-taadid on end juba pool tunnikest enne ratturite jõudmist sättinud Kanepi poe madalatele aknalaudadele istuma.
Suur sündmus
«Ta ikka suur sündmus meie jaoks, ja hea, et ilm on ka ilus,» ütleb seisukohaga leppima pidanud Laine Põlluste, kelle poeg samuti rallil, lühemal rajal.
«Ikka tuleb sellist asja vaadata, igal aastal ikka sõidavad siit läbi,» sõnab noorena samuti rattaga sinasõprust, tõsi mitte väga sportlikku, pidanud kohalik mees Feliks Edesi. Läbi aastate on ta Jaan Kirsipuule pöialt hoidnud.
«Kanepi punkt on nii kiire koht, et isegi kohtunikel vajus karp lahti,» teatab kommentaator lõbusalt, kui selgub, et kohtunikud ei soostunud vahefiniši võitja nimega, mille tema välja kuulutas.
Toidupunkti töötajatel jääb veel oodata, enne kui keegi süüa-juua võtma tuleb. Ju pole siis tippude jaoks 63 kilomeetrit, mis stardist Kanepini, miski maa.
«Kost ma siit välja pääsen?» näen järsku hädas tädikest, kes on ralli jälgimise melus oma kõndimiskäruga sattunud lintidega piiratud alasse. Saabki siis hädaline lindi alt läbi vabadusse päästetud.
Saabuvad esimesed sööjad. «Meeleolu on hea, aga jalad on krambis,» raporteerib Toomas Visnap Valgast. Mees on kohale tulnud grupis, mida võib veel kihutajateks pidada, kuid riietatud on ta mitte just päris kihutajapäraselt. «Algtempo oli liiga kõva, sattusin sihukesesse punti, kus uhavad neljakümnega,» selgitab ta. «No kes see normaalne inimene sõidab sedasi!?»
«Sedapidi ring, nagu tänavu jälle on, pole mulle kunagi sobinud,» selgitab juba üle kümne korra Tartu neliküritusel osalev spordisõber.
Kommentaator õhutab agaralt iga Kanepile lähenevat rattaseltskonda omavahel vahefiniši võitjat selgitama. «Kosutage end, sest kohe algab tõus,» suunab ta rallitajaid toidupunkti.
«Kümnes kord, aga iga kord läheb sõit kaalukamaks, sest sõitjal tuleb kaalu juurde,» nendib kuklit mugiv tartlane Kaupo Kiiver.
Punt Venemaa rattureid peatub korraks, haukab kähku midagi põske, naeratab fotograafile ja sööstab edasi. «Vsjoo ještšjoo vperedii,» hõikab üks kõigile eestlastele filmist «Suvi» tuntud lause. Palju perfektsemas häälduses kui filmis.
«Algus oli väga hirmus, mul oli Riia mäe peal juba veri kurgus,» sõnab pikkuse poolest pigem ühte teist spordiala harrastama sobiv mees. Selgub, et Lauri Hingla ongi varem korvpallur olnud, rallist võtab osa teist korda.
«Peaasi, et tehnilisi viperusi ei tuleks,» sõnastab ehitajakiivris ja dressides à la kaheksakümnendad rajal olev Väino Ellamik.
Kohtume Tartus!
Toidupunkti ümbrus kihab üha rohkem. Erinevalt meestest kinnitavad ratta toidupunktis kinni pidanud naised, et raskem osa rallist on juba seljataga. Esimene naine, keda kohtasime – Reet Rannik –, läbis Kanepi veerand ühe paiku.
«Viimane sõit oli 1986,» paistab Oleg Bogdanov Kanepisse jõudes suhteliselt kurnatud olevat. Ent Pikkuusi-aegsel tippsõitjal oli selge siht lõpuni sõita ja kunagi ka veteranide MMile minna.
«Kohtume Tartus!» kostab kõlarist rattureile järele.
Rattaralli parimad
Mehed
1. Jimmy Rönn (Rootsi)
2. Aliaksei Tsikhanau (Valge-vene)
3. Indrek Rannama (Saaremaa)
4. Andrsis Smirnovs (Läti)
5. Roger Beuchat (Šveits)
Naised
1. (üldarvestuses 109.) Liisi Rist (Harju)
2. (115.) Kristel Koort (Ida-Viru)
3. (243.) Laura Lepasalu (Tartu)
4. (272.) Daisi Rist (Harju)
5. (284.) Ivika Lainevee (Jõgeva)