Vambola Paavo: linnaspaa pole ulme

Vambola Paavo Foto: Sille Annuk

Tartu on tutvustanud ennast rahvale konverentsi- ja messiturismi sihtkohana. Järgmiseks suuremaks eesmärgiks, mille nimel tasub vaeva näha ja tööd teha, võiks olla spaaturism.

Mõte võib tunduda esialgu utoopiline, sest pole siin merd ega männimetsa, mis tervisele teatavasti kosutavalt mõjuvad. Ka suuremat järve pole läheduses, on vaid läbi linna voolav jõgi, mis ootab pealegi äratamist. Põhjalikumal analüüsimisel selgub, et mõte on siiski teostatav.

Spaad ei ole pelgalt saarte ja Lääne-Eesti pärusmaa, kuhu jäetakse aasta ringi arvestatav hulk raha. Põhilised külastajad soomlased ja rootslased, kes on sealsetes terviseasutustes sagedased käijad, on kindlasti tüdinenud ja otsivad vaheldust. Seda võikski pakkuda Tartu.  

Head kaupa ostetakse

Mõned aastad tagasi, kui majanduses läks kõik ülesmäge, räägiti spaahotelli ehitamisest Emajõe kaldale päris julgelt. Minu mäletamist mööda käidi välja isegi konkreetsed tähtajad. Otsiti tuumikinvestorit. Kõik tundus roosiline.

Positiivse stsenaariumi korral võinuks kompleks juba külastajaid vastu võtta, aga siis tuli majanduskriis, pangad keerasid laenukraanid kinni ning hea mõte vajus unarusse.

Eesti suuruselt teine linn suudab pakkuda peale spaa­­mõnude piisavalt muudki. Tervistavatele protseduuridele lisaks saab osa teatrist, kontserdielamustest, käia muuseumides, niisama ringi jalutada või korraldada väljasõite mujale Lõuna-Eestisse.

Pealegi on Tartu arvestatav meditsiinikeskus – mujal maailmas laialt levinud raviturism on spaaga ühildatav.

Soome või Rootsi laevadelt tulijaid ootavad Tallinna sadamas bussid, ent need viivad rikkad kunded hoopis Pärnusse, Saaremaale või Haapsallu. Raha voolab meist mööda. Kui Tartus oleks korralik spaa­­kompleks ning laialdane teenuste valik, siis tuldaks meeleldi siiagi. Lisaks kõigele muule valmistatakse meie kodulinnas ette tasemel kaadrit.

On põhjust levitada infot. Kui nädalavahetustel võib Aura ees näha arvukalt Pihkva ja Peterburi numbritega autosid, tähendab see, et ida poolgi on arvestatav maksujõuline klientuur. Küsitluste tulemused näitavad, et vene turistid hindavad kõrgelt siinset teeninduskultuuri, üha rohkem tahetakse Tartusse tulla ja siin olla.

Venemaal on spaa praegu kuum sõna. Vahemere kuurortide spaahotellid on täis vene turiste, kes kasutavad suisa hulgi iluteenuseid. Kindlasti oleksid ida turistid siingi kiiduväärt kliendid, kellel ei ole hea asja eest rahast kahju. Pealegi on venelane kulutaja. Kui hinna ning kvaliteedi suhe on paigas, ei hoia ta kokku, nagu teevad kallid põhjanaabrid ja Lääne-Euroopast tulijad.

Mahamaetud mõte

Meie eelis Pärnu ning saarte ees on idapiiri lähedus. Praegu nopib Pihkvast tulijaid piirile lähemal asuv Värska sanatoorium. Samas on kuulda, et venelasel on sealsete tervistavate metsade keskel igav ja ta tahaks kogeda ka midagi muud.

Tartu külje all asuval tänapäevastele nõuetele vastaval lennuväljal saaksid maanduda tšarterreisid nii Skandinaaviast kui ka Peterburist. Kui Pärnu ja Kuressaare suudavad vastu võtta 70–100 reisijat mahutavaid õhusõidukeid, ei tohiks see olla probleem meilegi. Tuleb ainult tegutseda, unustamata turundustööd.

Lõpuks vajab ju ka eestlane ise uut ning millegi uue turule tulek tooks vaheldust.

Et kõike seda saada, tuleb üles soojendada aastaid tagasi sündinud linnaspaa idee – muutunud majandusolukorda arvestades peaks sellele küll lähenema uue nurga alt ning nelja-viie aasta pärast võiks seitsme-kaheksakorruseline kompleks valmis olla.

See spaa peaks asuma kesklinna läheduses, mitte kusagil linna ääres. Omal ajal pakutud koht Anne kanali läheduses oleks ideaalne – kesklinn meelelahutus- ja söögikohtadega on puhkajale kiviviske kaugusel.
Tartust mitu korda väiksem ja kasinate ajaveetmisvõimalustega Rakvere suudab oma Aqvat edukalt majandada, mis peaks meid takistama?

Läti pingutab

Eestis on spaandusega üldse loorberitele puhkama jäädud. Uusi kohti pole juurde tulnud ning senised hakkavad tasapisi alla käima. Seevastu lõunanaabrid lätlased teevad tõsiseid pingutusi ja ehk polegi kaugel aeg, kui Eestist mööda minnakse.

Paar aastat tagasi tutvustati ajakirjanikele tervistavate veeprotseduuride võimalusi Riias. Tummaks võttis Reval Hotel Latvijas avanenud pilt: kuuel korrusel asuvad saunad, mulli- ja pärlivannid ning massaažid ja energiakapslid on vaid väike osa seal pakutavatest teenustest.

Lätlaste reklaam on suuresti suunatud ka Eesti turule. Külastajate seas, nagu kuulda, turgutab lihaseid ja konte päris palju tartlasi. Nende raha jääb kahjuks võõrale maale, selmet siinset ettevõtlust turgutada ja kasu tuua.

Nüüd, kui majanduses on hakanud puhuma värskendavad tuuled, tuleks härjal sarvist haarata ning kunagine idee reaalsuseks muuta.