Juhtkiri: millal kapsaussist liblikas saab?

Valka jõudes jääb Riiga edasisõitjatel ühest rongist teise ümberistumiseks aega kümme minutit. Kuna rongid hakkavad seisma sama ooteplatvormi ääres, peaks vahetus aega võtma vaid paar minutit. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Eestlast on ikka lätlaste pealinna Riiga tõmmanud. Ajalooliste jalgsimatkade ja hobureiside ajal tundus ta kodusest Tallinnast suurem ja säravam ning riialastel on läinud hiljemgi korda eestlastele elamusi pakkuda, olgu need siis omaaegsed orelikontserdid toomkirikus või uuemal ajal vägev kõhutäis Lido restoranides, rääkimata lendudest Ryan Airi tiibadel laia maailma.

Muidugi tasub Riiat põhjalikumalt tundma õppida, mitte piirduda ühe käiguga – seal leidub avastamisväärset igasuguste huvidega inimestele. Paraku on pahupidi huviväärsus ka rööbastelt maha sõitnud rongiühendus Eesti ja lätlaste pealinna vahel – rongid on, rööpad on, aga normaalset rongiliiklust mitte.

2007. aastal võttis Tartu Postimehe reporter Martin Pau ette rongiteekonna Tartust Riiga ja sellest kujunes paras reisihimu jahutav seiklus. Jõudnud Valgasse, tuli kõmpida Valka bussijaama, et sõita kümmekonna kilomeetri kaugusele Lugaži teivasjaama, sest Läti rong Valkasse ei sõitnud. Tagasiteel telliti Lugaži jaama vastu Valka takso, sest muidu poleks jõudnud Tartu rongile.

Sellest ajast on sõnapaar Riia ja rong olnud Eesti meedias sagedasti kasutusel. 2009. aastast on pärit optimistlik pealkiri «Tartu ja Riia rongid võivad klappima saada», sisuks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tegevus selle nimel, et 2010. aasta algusest või hiljemalt järgmisel suvel – seega siis tänavu –  saab korra päevas Tallinnast Riiga ümberistumisega Valgas ja vastupidi, ning mõistagi tehakse peatus ka Tartus.

Sedapuhku pidas lubadus paika ja alates eilsest saab Riiga sõita tõesti ainult ühe ümberistumisega ilma pikemate jalgsimatkade, bussi- ja taksosõitudeta.

Nõukogude ajal teati kahesuguseid ronge – kiirrongid ja «kapsaussid». Viimased venisid jaamast jaama, tehes igal pool peatusi. Raudtee areng Eesti ajal venib paraku samuti nagu kapsauss. Kas tõesti pidi selleks kuluma aastaid, et jõuda kokkuleppele ühe rongiliini pikendamises ja sõiduplaanide kooskõlastamises? Pigem peab nentima, et kahe riigi transpordipoliitika eest vastutajad on olnud loiud, et mitte öelda huvitud.

Hiljutine töövõit väärib küll tunnustust, ent mitte täit rahulolu. Tallinnast kell 6.46 väljuv rong jõuab Tartusse kell 9.55, kümme minutit kulub Valgas ümberistumiseks ning Riiga jõuab rong kell 15.03 – seega tartlasel kulub päralejõudmiseks viis, tallinlasel kaheksa tundi. Samal päeval samal viisil tagasi ei saa, sest sama marsruudiga rong väljub Riiast kell 13.20.

Ent olgu selle ajaga kuidas on, üks võimalus on vähemalt juures ja piiriülese suhtluse teelt on üks absurdne tõke kõrvaldatud. Võib-olla annab see ka indu, eriti Eesti poolele, reisironginduse arendamisega edasi minna, sest nii lühikesel liinil ümberistumine on 21. sajandi Euroopasse sobimatu jäänuk. Kapsaussist võiks juba liblikas kooruda.