Päevakommentaar. Elron ja tühised putukad

16. mail seiskas Eesti Raudtee Tartu juhtimiskeskuses puhkenud tulekahju ümbruskonnas rongiliikluse. Vaksali infoekraanile ilmus sellekohane teave alles siis, kui üks kohalik koolipoiss omal algatusel sinna vastava sildi kleepis. Reisirongide liiklust korraldav Elron ei teinud oma klientide teavitamiseks midagi. Foto: Margus Ansu

Igapäevasele rongisõitjale oleks kindlasti halb üllatus, kui ta ühel kenal hommikul avastaks, et pilet on ootamatult kallimaks muutunud. Mõni suruks ehk sellise asja peale pahaselt hambad risti ja maksaks nõutud summa vaikides ära. Julgema ütlemisega reisijad ei jätaks aga pahameelt rongifirma aadressil väljendamata.

Ent milline võiks olla klientide reaktsioon juhul, kui vedaja tunnistaks, et tema teenuse kvaliteet on temast sõltumatutel asjaoludel mõneks ajaks kehvem ning selle tõttu laseb ta ajutiselt ka piletihinna alla? Kas keegi hakkaks lärmi lööma, väites, et selline hindadega mängimine toob asjatut segadust, et me oleme ju harjunud rohkem maksma? Vaevalt küll. Üksnes püstirumal ruttaks niisugusel hetkel rusikat vibutama ja nõuaks viivitamatut kõrgema hinna taastamist.

Miskipärast arvab kodumaist reisirongiliiklust korraldav Elron, et tema reisijad just püstirumalad ongi.

Mäletatavasti pakkus mai keskel üksjagu palju üle-eestilist jutuainet Eesti Raudtee Tartu juhtimiskeskuse põleng, mille tõttu peavad raudteelased nüüd Tartu kandis pöörmeid käsitsi sättima. See omakorda tähendab, et osa Tartu-Tallinna raudteel liikuvaid Elroni ekspressronge peavad Kärkna jaama lähedal tegema paarikümne minuti pikkuse seisaku, et vastutulev rong ohutult mööda lasta. Sõitjatele ei tähenda see midagi muud, kui lihtsalt maha visatud aega. Teisisõnu on teenus märkimisväärselt halvenenud, vahet pole, kelle süül. 

Just nimelt! Tubli koolipoiss võttis omal algatusel teha töö, millega rongiliikluse korraldajad ei saanud hakkama või ei tahtnudki hakkama saada.

Kas Elron on kaalunud selliselt toppavate rongide piletihinda kärpida? Ei.

Selle asemel teatab ettevõtte müügi- ja arendusjuht, et sagedastele rongireisijatele on tähtis, et sõidu eest makstav summa oleks ette teada ega muutuks. Sõitjad olevat nimelt harjunud, et tavarongidel on üks ja ekspressrongidel teine hind. Kui see ei ole halvimas mõttes demagoogia meistriklass, siis mis on?

Eelöeldu paremaks mõistmiseks on oluline rõhutada, et tänaseni pole keegi söandanud nimetada kuupäeva, mil Tartu kandi rongiliiklus võiks «vanadele rööbastele» naasta. Me ei tea, kui kaua seisakud kestavad. Küll aga näib olevat selge, et probleem ei lahene lähipäevil ega ka lähinädalatel. Elroni see muidugi ei kõiguta, tema nimetab jäärapäise järjekindlusega kauem kestva sõiduajaga ronge ekspressrongideks ja kasseerib nendega sõitjatelt rohkem raha. Sest nood on ju harjunud!

Tõdemust, et Elron peab oma kliente peast lihtsateks või vähemalt tühisteks putukateks, näikse kinnitavat seegi, kuidas riigile kuuluv ühistranspordiettevõte on raudtee juhtimiskeskuse põlengust tekkinud eriolukorras suhtunud rahva teavitamisse.

Meenutagem: kui juhtimiskeskus süttis ja Eesti suuruselt teise linna lähikonnas rongiliiklus pea pooleks päevaks täielikult seiskus, ei vaevunud Elron läkitama Tartu vaksalisse ühtki inimest, kes oleks seal ootajatele juhtunu tagamaid selgitanud ja asendusbussidele minekut juhtinud. Keegi ei suvatsenud helistada isegi mitte piletikassa müüjale, et too saanuks kasvõi midagi üldist inimeste rahustuseks poetada. Info püsis muutumatu ka sõiduplaani kuvavatel ekraanidel, justkui oleks kõik kõige paremas korras.

Et keegi ei paistnud organiseeritult infojagamisega tegelevat, haaras lõpuks juhtimise enda kätte juhuslikult sel ajal jaamahoones viibinud Raatuse kooli 9. klassi poiss Marco Florene. Ta kleepis infoekraanidele sildid «Rongid täna ei liigu» ning teavitas hõikudes ootajaid, kui maja ette saabus mõni buss.

Just nimelt! Tubli koolipoiss võttis omal algatusel teha töö, millega rongiliikluse korraldajad ei saanud hakkama või ei tahtnudki hakkama saada. Sest neil polevat Tartu vaksalis oma inimest palgal.

Täpselt samas stiilis pannakse tuima nüüdki Kärkna lähistel tehtavate ootepauside ajal. Rongid seisavad. Pikalt seisavad. Ometi ei ilmu ühelegi ekraanile kirjet seisaku põhjuste kohta, samuti ei kosta midagi asjakohast kõlaritest. 

Nii nagu kevadel juhtimiskeskuse põlengu päeval, ütleb Elroni esindaja nüüdki ajakirjanikele, et neile pole keegi teatanud, et rongides oleks lisateavitustööd vaja teha. Nende meelest piisab sellest, et tabloo näitab, kui palju aega on reisi lõpuni jäänud.

Korrakem: rong seisab suletud ustega keset tühjust mõnikord tervelt 20 minutit jutti! Mitte kaks minutit või 20 sekundit.

Kui mitte muu, siis kasvõi elementaarse viisakuse pärast võiks monopoolsel positsioonil tegutsev vedaja reisijaid ebamugavuste tagamaadest teavitada. Kasvõi selleks, et inimesed ei peaks end tundma tühiste putukatena.