Meenutushetkel kõnelesid Jaan Tõnissoni seltsi juht Krista Aru, Tartu Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming, Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees Kristjan Silm ja Miina Härma gümnaasiumi direktor Ene Tannberg.
Tänavu 22. detsembril möödub 150 aastat Jaan Tõnissoni, kahekordse riigivanema ja riigikogu esimehe, 20. sajandi esimese poole Eesti ühe rahvajuhi, Postimehe omaniku ja väljaandja, Tartu ülikooli ühistegevuse professori ja Tartu linna aukodaniku sünnist.
Raadile kogunevad Tõnissoni aate austajad traditsiooniliselt 3. juulil, sest ööl vastu seda kuupäeva 1941 määrati talle NKVD vägede Balti ringkonna sõjatribunal diviisijuristi Andrian Gorjatšovi eesistumisel kõrgeim karistusmäär – mahalaskmine.
Kui punavägi 1941. aasta suvel Eestist lahkus, leiti vanglast Jaan Tõnissoni isiklike asjadega kohver.
4. juulil Tallinnast Venemaa vangilaagritesse evakueeritud vangide nimekirjast oli tema nimi maha tõmmatud. Selle põhjal arvatakse, et Jaan Tõnissoni ei viidud Eestist ära, vaid ta lasti koos vähemalt 13 teise vangiga 1941. aastal vastu 3. juulit maha. Dokumentaalseid jälgi selle kuriteo üksikasjade kohta pole seni päevavalgele tulnud. Seepärast ei ole teada hukkamiskohta ega matmispaika.
Jaan Tõnissoni soov oli puhata kord Raadi kalmistul, tema enda ostetud perekonnaplatsil. Praegu seisab hauaplatsil Jaan Tõnissoni mälestuseks tema sünnitalust Viljandimaalt Mursilt toodud ja kunstnik Ain Ilvese kujundatud mälestuskivi.
Pärast Raadil peetud talitust jätkus mälestuspäev Peetri kirikus ettekannetega. Need olid pühendatud lisaks Jaan Tõnissonile tema sõpradele ja kaasteelistele, Oskar ja Aino Kallasele, Peeter Põllule ja Heinrich Koppelile. Nende kõigi sünnist möödub tänavu ümmargune arv aastaid.
