Arutamist vajavaid küsimusi on mitmeid. Näiteks see, kuidas ja millises ulatuses osaleb Tartu linn kaitseväe linnaku üle kolimise rahastamises. Raadil on korrastatud ala ja toimiv taristu. Vastuseta on ka see, millisel viisil võiks riik Raadil oleva riigikaitsemaa linnale üle anda ja kuidas teha seda nii, et ei jääks piiranguid, näiteks, et sinna saab rajada üksnes sotsiaalmaju.
«Riigi maa klassikalise omavalitsusele võõrandamisega kaasneksid piirangud. Praegu tundub kõige mõistlikum lahendus vahetus ja hinnavahede hüvitamine,» ütles Tartu linnasekretär Jüri Mölder. Selleks peaks linn Ravilas omandama maa, et see pärast vahetada.
Linn sooviks Raadi puhul õigust maaga vabalt umber käia, et osa maid ka võõrandada, sest linn kõike ise arendama ei hakka.
Samavõrd soovib kaitseministeerium kolimist riigikaitse arengu seisukohast atraktiivseks teha. «Iga kulu, mida täna ei ole planeerinud, tuleb võtta millegi muu arvelt. See pole anonüümne riigieelarve, vaid vähem laskemoona, kehvem varustus, väiksemad majad ja harjutusväljad. Peame leidma lahenduse, et see liigutamine oleks pariteetne,» ütles Salm.
«Asi on praegu väga alguses, need on eelläbirääkimised,» ütles Klaas. «Vabariigi valitsus peab selle heaks kiitma ja andma Tartu linnale garantiid ning Tartu linn peab volikogu tasemel otsustama.»
Tartu linnale võib selle kolimise hind olla kuni kaheksa miljonit eurot. Tartu linnaeelarves ega eelarvestrateegias ei ole kaitseväe linnaku kolimisest linnale tekkida võivate kohustustega veel arvestatud.
Kaitseministeerium on esitanud linnale ettepaneku detailplaneeringu algatamiseks, algatamine on linnal plaanis sügisel.