Lähte lähedal kadus paisjärvest vesi

Märgatavalt madalama veetasemega Undi veehoidla on ühenduses Savikoja paisjärvega.

FOTO: Kristjan Teedema

Mööda Piibe maanteed Tartust Lähte poole sõitjad võivad märgata, et Undi veehoidla veetase on hiljuti märgatavalt alanenud. Selle põhjustas purunenud pais. Nüüdseks on Tartu vald lasknud paisu parandada ja veetase taastub tasapisi.

Keskkonnaameti andmetel pole Undi veehoidlal omanikku, mistõttu pole kellelgi otsest kohustust seal veetaset hoida. Sellest hoolimata sai katkine pais Tartu vallavalitsuse eestvõttel hiljuti parandatud.

«Parandasime paisu ise ära, kuna polnud kedagi, kellele ses asjas otsa vaadata,» selgitas vallavanem Jarno Laur. Tema sõnul on üsna tavaline, et kui mõnel objektil pole vastutajat, aga tegutseda on tarvis, siis võtab omavalitsus probleemi lahendamise enda kanda.

Lauri sõnul on järve veetase nüüd vaikselt tõusmas. «Parandamine võttis aega ligi kuu, kuna üht alumist katkist lauda ei saanud järsult maha võtta. Seetõttu tuli paisu parandades laudu ükshaaval uutega asendada,» selgitas ta.

Vallajuhi sõnul on vald Undi veehoidla kohta teinud munitsipaliseerimistaotluse, kuid esialgu pole selge, millal omand ametlikult vormistatud saab.

Keskkonnainspektsiooni teatel on kõnealuses kohas praegu tegu nimeta kraavil asuva rekreatiivse paisuga, millel on puhke- ja miljööväärtuslik eesmärk. Inspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul märkis seejuures, et paisudega seotud omandiküsimused on pahatihti keerulised, kuna osa paisudest on rajatud nõukogude ajal ning vahepeal on omandisuhted ja seadused muutunud.

Keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader nentis, et järvede veetaseme alanemine mõjub igal juhul sealsele vee-elustikule, eriti kaladele, negatiivselt, sest temperatuur tõuseb ning hapnik väheneb. Et aga keskkonnaamet ei pea iga järve veetemperatuuri ja hapnikusisalduse üle arvestust, siis pole praegu võimalik Undi veehoidlas juhtunu tagajärgi täpselt hinnata.

Tagasi üles