Autojuht, kes saab foori taga näitsiku kõrvale, jagab läbi lahtise autoakna nõu, et juht ikka juhtimisele keskenduks. Preilil jääb aga õigust ülegi ning soovitab nõuandjal rahusteid võtta.
See on ilmekas juhtum igapäevaliiklusest, kus auto juhtimisega samal ajal harrastatakse aina enam kõrvaltegevust ehk rööprähklemist, nagu uudissõna seda kirjeldab.
Ajal, mil Eestis juhtub keskmiselt iga päev kolm inimkannatanuga avariid ning joobes juhtimist, turvavööta sõitu või ohtlikku kiirusületamist, mida ühiskonnas ei tolereerita, on kõrvaltegevusest autoroolis saanud midagi, millele lubataks justkui läbi sõrmede vaadata.
Ometi on autojuhi keskendumine teisejärgulisele tegevusele sama ohtlik kui joobes pea.
Mõni võtab roolis olles aja, et nutiseadmes veebilehti sirvida, teine hõivab käed söögipoolisega, kolmas värvib huuli ning iga järgmine ei pea kuidagi kummaliseks sedagi, kui pilk sõiduteelt liiga kauaks raadiokanaleid kruttima jääb. Napp tähelepanu liikluses toimuvale tingib omakorda sõidurajalt kõrvale kaldumise, liiklusmärkide ja fooride mittemärkamise, samuti ei panda tähele teisi liiklejaid jalgratturite ja jalakäijateni välja.
Nii on politsei ainuüksi sel aastal tuvastanud umbes 1400 autojuhti, kes tegelesid sõidu ajal millegi muu kui juhtimisega.
Uuringutega on tõestatud, et kõrvaltegevuse ajal on autojuhi silmad sõiduteelt eemal vähemasti viis sekundit või isegi mitu korda kauem. Kui juht liigub 90-kilomeetrise tunnikiirusega, läbib tema auto ainuüksi viie sekundiga ligi 125 meetrit. Sel pikal lõigul piisab ka pisemast vääratusest, et vastassuunda kalduda ja põhjustada avarii, mis rikub ära mitme või enamategi elu.