Marika Saar: siililegi selge – haldusreform oli hädavajalik

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Marika Saar

FOTO: Margus Ansu

Uutes omavalitsustes on päevavalgele tulnud üllatavaid otsuseid ja olukordi, mis on tekkinud just väikestes kogukondades tihedate omavaheliste suhete või vähese kompetentsuse tõttu.

Kui ühinemise eel räägiti, et üks haldusreformi ohtusid on see, et tulevikus ei ulata omavalitsuse juhil enam nööbist kinni võtta, siis elu näitab, et sel ei pruugi olla üldse negatiivset mõju. Uutes omavalitsustes on päevavalgele tulnud üllatavaid otsuseid ja olukordi, mis on tekkinud just väikestes kogukondades tihedate omavaheliste suhete või vähese kompetentsuse tagajärjel.

Haldusreformi järel on asjaajamine läinud professionaalsemaks ning otsused ei sõltu enam ühe inimese suvast. Näiteks otsused, kus planeeringud on algatatud valedel alustel, või olukorrad, kus lasteaia hoolekogu ei näinud probleemide korral mõtet pöörduda vallajuhi poole, sest haridusjuht oli soositud või abivajajale anti mõista, et avalduse kirjutamisel ei ole mõtet, sest toetust nagunii ei maksta. Ühes rahvamajas oli tööl juhataja, kes hoidis uksi enamiku ajast suletud, kuid nüüd saab kogukond käia õhtuti üheskoos vaba aega veetmas.

Ühinenud omavalitsused tegelevad rohkem strateegiliste küsimustega, milleks varem ei olnud aega, tahtmist, vajadust või oskusi. Enne haldusreformi oli igas vallas enamasti üks kool, üks lasteaed, üks rahvamaja, üks raamatukogu, kuid nüüd on omavalitsustes asutusi mitu korda rohkem. See muudab tervikpilti tuntavalt.

Omavalitsus peab tagama kompetentsed spetsialistid valdkondade arendamiseks, koostöö koordineerimiseks ning teenuste põhimõtete ja kvaliteedi ühtlustamiseks. Näiteks ei osutanud varem kõik omavalitsused koduteenust, mis peaks seaduse järgi olema kohaliku omavalitsuse korraldatud. Uut mõtteviisi suures omavalitsuses kohandada ei ole sugugi lihtne ning seega on isegi mõistetav, et tuginedes varasemale kogemusele, ei pruugi kõigile endistele volikogu liikmetele olla piisavalt arusaadav, miks on vaja omavalitsusse näiteks haridus-, kultuuri- ja kommunikatsioonispetsialistide ametikohti.

Aruteluteemad ja probleemid, mis on ühinenud omavalitsuste juhtidel, on võrreldes varasemaga märkimisväärselt muutunud. Arendatakse avatud valitsemist ja e-teenuseid, valmistatakse ette rahuloluküsitluste korraldamist kord aastas, kuid ka vahetult peale teenuse osutamist, näiteks kui on lõppenud ehitusloa menetlus. Küsimus ei ole enam ainult selles, kas panna või mitte panna käima mõni uus bussiliin, vaid selles, kuidas transporti võimalikult nutikalt ja paindlikult korraldada, ka sõidujagamisteenuse kaudu.

Arengudokumendid ei ole uues vallas pelgalt tüütu kohustus, mida ministeerium nõuab, vaid vajalik juhtimisvahend. Paremaks strateegiliseks planeerimiseks on tähtis dokumentide omavaheline loogiline sidusus. Uus proovikivi on sisekontrollisüsteemi loomine, mida siiani rakendati vaid väga suurtes omavalitsustes.

Peale haldusreformi mõtlevad omavalitsusjuhid suuremalt, strateegilisemalt, avatumalt. See on alles algus teel avatud ja võrgustunud valitsemise poole.

Kui ühinemise eel räägiti, et üks haldusreformi ohtusid on see, et tulevikus ei ulata omavalitsuse juhil enam nööbist kinni võtta, siis elu näitab, et sel ei pruugi olla üldse negatiivset mõju.

Haldusreformist on möödas vähem kui aasta, kuid juba on kuulda skeptikute nurinat ning tekkinud on arutelud teemal, kas midagi peale vallajuhtide palgatõusu on ka paremaks läinud. Olles iga päev ühinenud omavalitsuse juhtimise juures, võin ilma teaduslike uuringutetagi öelda, et haldusreform oli hädavajalik ning selle mõju on positiivne. Tehtud on suur hüpe avatuma, kaasavama, strateegilisema ja professionaalsema valitsemise poole.

Hiljuti avaldas arenguseirekeskus riigivalitsemise ja e-riigi arendamise stsenaariumid, kus kirjutati, et avatud valitsemine liigub üha enam võrgustatud valitsemise poole, see tähendab, et valitsemine on kaasav. Aktiivsele kodanikule tähendab see võimalust lüüa kaasa eri tasandite otsustusprotsessides, samuti võimalust panustada teenuste koosloomesse. Kohalikud omavalitsused muutuvad tõelisteks oma valitsusteks ning neil on suur roll kohalike kaasamisel ning elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamisel.

Võrgustamisele kaasa aitamiseks tuleb omavalitsustel rohkem panustada koordineerimise parandamisse ja kaasamisse ning uued ühinenud omavalitsused on valdavalt seda teinud. Märgata on elanike huvi kasvu ja soovi kaasa rääkida, kuid omavalitsuste poolt vaadatuna võiks see olla veelgi aktiivsem. Alustada tuleb noorte osaluse ja omaalgatuse toetamisest, et noortest saaksid tulevikus võrdväärsed partnerid kogukonna arendamisel.

Avatud ja kaasavamal valitsemisel ei saa kuidagi mööda vaadata digilahendustest. Pakutavad teenused peaksid olema tõhusamad ja elanikele kättesaadavamad ning digimaailma kaudu on lihtsam ka kodanikke kaasata. Ettepanekutes, kuidas avatud valitsemise põhimõtteid rakendada omavalitsustes, on e-riigi akadeemia soovitanud keskenduda dialoogi tekitamisele elanikega mugavate e-lahenduste loomise abil.

Teabe kättesaadavus on avatuma omavalitsuse eeldus ning tihti puudus väikestes omavalitsustes vastav kompetentsus. Lisaks informatiivsele koduleheküljele ja asjalikule infolehele tuleb olla aktiivne ka sotsiaalmeedias. Volikogu istungid peaksid olema reaalajas jälgitavad, kuid kahjuks on nüüdki veel omavalitsusi, kellele isegi volikogu materjalide kättesaadavus veebilehel ei ole iseenesestmõistetav. Oluline on teavitada elanikke õigel ajal ja neile arusaadavalt sobivate infokanalite kaudu. Hea kommunikatsioon on võti valla maine kujundamisel ning siin on arenguruumi kõikidel omavalitsustel.

Elanike kaasamise võimaluseks on aktiivne arengukava ja eelarvestrateegia koostamise protsess. Elva vallas oli laiaulatuslik ideekorje ning peeti rahvakoosolekuid kõigis piirkondades. Ideid korjati koosolekutel, komisjonides, koolides, lasteaedades ning isegi laulukooris ja tantsurühmas – seal, kus inimesed nagunii kogunevad. Korraldati ka hullude ideede seminar.

Kui ideekorjest saadud saak analüüsitud ning arengukava esimeseks tööversiooniks kokku kirjutatud, algab taas elanike aktiivne kaasamine. Eriti lahe on see, et mõned koosolekutel välja käidud mõtted saavad kohe teoks – augustikuus toimub kohalike ettevõtjate mess Elva elamusfestival, mille idee tulenes soovist saada infot kohalike tootjate ja teenuste pakkujate kohta.

Veel üks kaasamisviise on avalikud eelnõude konsultatsioonid, mis annavad huvilistele võimaluse arvamust avaldada ning esitada ettepanekuid ja küsimusi enne, kui volikogu otsuse vastu võtab. Elva vallas on peetud kolm avalikku konsultatsiooni: tunnustusavalduste korra, projektitoetuste korra ning lasteaia kohatasude eelnõu kohta. Seega esimesed katsetused on tehtud ning tulevikus sooviks seda formaati tunduvalt rohkem rakendada.

Elva vallas toimivad elanike piirkondlike huvide esindamiseks piirkonnakogud, kellel on võimalus kaasa rääkida oma endise valla territooriumi puudutavates otsustes eelarve, arengukava ja planeeringute ning muudes kohalike elu küsimuste kohta.

Tagasi üles