Tartu Ülikool jagas eile 264 tunnistust 50-aastasi ja vanemaid kokku toonud väärikate ülikooli esimese õppeaasta lõpetanuile, kes kiitsid nii lektorite taset kui ka arukat ajendit end korrapäraselt tuulutada.
Ülikool jagas eakaile diplomeid
27. mai 2011, 09:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mulle meeldis väga kosmose teema,» tegi tehnikumiharidusega Mart Gornov kummarduse akadeemikuile Ene Ergmale ning Jaan Einastole. «Huvitav oli ka näiteks sugupuude uurimise loeng, aga pettumust ei tundnud ma ühestki. Hea valik!»
Lõppeva õppeaasta sügis- ja kevadsemestril haridus- ja teadusministeeriumi saalis enam kui paarikümmet üldharivat loengut kuulamas käinud keskealistest ja vanemaist moodustasid enam kui 90 protsenti daamid.
Uus ja unustatud vana
Sõbrannade ja endiste kolleegide utsitusel osales ka näiteks kauane Tartu linnavalitsuse rahandusosakonna juht Ilme-Tiiu Tinni.
Tinni märkis, et elu ja olud muutuvad kiiresti, temal aga on Tartu Ülikooli rahanduse ja krediidi eriala diplomi saamisest möödas juba 43 aastat.
«Saime teada palju uut, aga mingil määral on väärikate ülikool hea ka mälu värskendamiseks,» kõneles Tinni. «Ja kui aus olla, neil loenguil on tore käia ka seltskondlikus mõttes.»
Tinni toetas Mart Gornovi üldhinnangut kogu loenguprogrammi kõrge taseme kohta. «Sellist ettekannet ega ettekandjat, kes oleks kahe tunni jooksul suutnud unetuka peale ajada, küll ei olnud,» kinnitas Tinni.
1973. aastal Tartu Ülikooli spordimeditsiini erialal diplomi saanud Natalja Taivere ütles, et talle tähendas väga palju just võimalus suhelda akadeemilises õhkkonnas omaealistega. Puudust jäi Taivere tundma sügisesest saksa keele ja kultuuri loengute seeriast, millest ihkasid osa saada nii paljud, et osa huvilisi jäi ukse taha.
Omaaegse Tartu elektromehaanikatehnikumi diplomiga Jaan Kroon arvas, et tuleva aasta kevadsemestri loengukavva võiks Tartu Ülikool pikkida aktuaalseid rahvusvahelisi teemasid, käsitledes näiteks euroala rahanduskriisi ja tulevikuväljavaateid. Sügiskava on juba paigas.
Mart Gornovi huvitaks väga ajalooloengud antiik- ja keskajast. «Aga üldhuvitavam ja kasulikum oleks ehk võtta näiteks Eesti Vabariigi ennesõjaaegne periood,» pakkus ta.
Sügisest ka Tallinnas
Eile Tartu Ülikooli aula peaaegu viimse toolini hõivanud soliidses eas meestest-naistest on Tartu Ülikooli andmeil enamikul kõrgharidus, kuid haridustase pole väärikate ülikoolis kaasalöömise kriteerium. Peamiselt käidi loenguid kuulamas Tartu linnast ja maakonnast, aga ka Võrumaalt, Viljandimaalt ja isegi Harjumaalt.
Väärikate ülikooliga tegi poolteist aastat tagasi algust Tartu Ülikooli Pärnu kolledž. Lõppenud esimesel Tartu hooajal seati osalejate nooruse piir 50 eluaastale, Tallinnas sügisel käivituvaile loenguile oodatakse kuulajaid aga alates 60. eluaastast. Väärikate ülikooli projektijuhi Karmel Talli selgitusel oli see ettevõtmist toetava Tallinna linnavalitsuse soov.
«Eks nad tunnevad seda sihtgruppi ja vajadusi pealinnas paremini kui meie,» arvas Tall.
Võrreldes sügissemestriga kasvas väärikate ülikooliskäijate arv poolesaja võrra, mistõttu kõik soovijad haridus- ja teadusministeeriumi saali ei mahtunud. Sestap valis ülikool tulevaks sügiseks uueks loengupaigaks Vanemuise 46 ringauditooriumi.
Väärikate ülikooli kevadsemestri loengud
• Ene-Margit Tiit: Rahvaloendusest ja seonduvatest rahvastikuküsimustest
• Kai Saks: Edukas vananemine
• Paul Varul: Kinnisvaratehingud
• Marju Lauristin: Eesti inimarengu probleemid rahvusvahelises võrdluses
• Mart Velsker: Tänapäeva kirjandus
• Margus Lember: Kuidas arstid jõuavad diagnoosini?
• Kalev Jaago: Genealoogia
• Kairi Kasearu: Põlvkondadevahelised suhted ja suhtlemine