/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2011/05/26/598494t1ha3e6.jpg)
Trahvid keskmisest suurema kütusekulu eest, arutult peale sunnitud lõunapausid ja puhkepauside ebaõiglane tasustamine on peamised etteheited, mida Tartu linnaliinide bussijuhid ja ametiühing heidavad ette bussifirmale Sebe.
Tartu bussijuhid nurisevad raskete töötingimuste pärast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Transpordi ametiühing saatis üleeile Sebele ja Tartu linnavalitsusele avaliku pöördumise, milles nõutakse Tartu linna bussiliinidel valitsevate puudujääkide kõrvaldamist ja bussijuhtide töötingimuste parandamist.
Lisaks heidetakse ette diskrimineerimist, kuivõrd linnaliinibusside juhid teenivad madalamat lisatasu kui ametivennad sama firma linnadevahelistel liinidel.
Transpordi ametiühingu Lõuna-Eesti koordinaatori Aare Kübarsepa arvates on ebanormaalne, et seaduse mõtet eirates antakse bussijuhtidele tunniajased lõunapausid tund enne töövahetuse lõppu või tund pärast algust.
Lõunapausid on korraldatud bussijuhtide sõnul selliselt, et esimese vahetuse lõpu eel tuleb tööle teise vahetuse bussijuht ja sõidab ühe ringi, kuni esimese vahetuse bussijuhil on lõuna. Siis sõidab esimese vahetuse bussijuht veel ühe ringi ja teise vahetuse bussijuht peab ära oma lõuna.
Kübarsepa hinnangul on selline lahendus töötajate mõnitamine.
Mõeldakse Soome mudelile
Bussijuht Vallo Ojarand, keda Tartu Postimees kohtas eile Nõlvaku lõpp-peatuses, küsis, miks ta peaks enne kojuminekut veel lõunatama.
Sebe juhatuse esimees Kuldar Väärsi möönis probleemi ning ütles, et ettevõte otsib lahendust ja võetakse kasutusele Soome mudel – tööle hakkab lõunaandjate brigaad. Lõunapausi andmise kohustus tuleneb seadusest. Leitud on aga, et buss ei pea koos juhiga lõunat pidama. Seda on arvanud ka tellija, linnavalitsus.
Teine asi, mis tekitab suurt nurinat, on liinisisesed pausid lõpp-peatustes. Need on linnavalitsuse koostatud liinigraafikus ette nähtud, aga kuna graafikud kipuvad olema liiga tihedad, jäävad pausid lühikeseks või üldse ära.
Ent oluline on ka rahaline mõõde. Bussijuhtide sissetulek moodustub põhipalgast, mis on 2,67 eurot (41,83 krooni) tunnis, ja linnaliinidel lisandub sellele liinitasu 1,53 eurot (24 krooni) tunnis.
Kuid seda lisatasu maksab bussifirma ainult liinil sõitmiseks arvestatud aja eest, sest nagu Väärsi selgitas, käsitleb firma seda klienditeenindustasuna. Pausi ajal aga juht sõitjaid ei teeninda.
See on väide, mis bussijuhtidele hästi pähe ei mahu, sest tööl ollakse ometigi.
Nagu Ojarand märkis, võib nädalavahetustel ette tulla ka olukordi, kus bussijuhid on väljas küll kaheksa tundi, aga arvestuses läheb kirja viis ja pool tundi.
Bussijuht Igor Gomozov ütles otse välja, et praegu on Sebe bussid kaheldamatult paremad kui GoBusi masinapark oli, aga palgatingimused olid GoBusi ajal paremad – sissetulekus on juhid kaotanud, üle tuhande krooni kuus kindlasti.
Veel üks asi, mis juhtidele tuska teeb, on kütuse ülekulu eest trahviks lisatasu vähendamine. Gomozov tundis seda omal nahal ja kõige rohkem imestab ta, et kusagil ei ole öeldud, kust on normid võetud.
Ta ütles, et pika Maziga bussiliinil nr 3 sõites tuli tal keskmiseks kuluks 48 liitrit saja kilomeetri kohta, normiks olla väidetud 51. Nüüd aga olevat normi kahandatud ja väidetud, et ökonoomseim tulemus on saadud 42 liitrit saja kilomeetri kohta.
Väärsi ütles, et ettevõte suhtub kütusekulu teemasse täie tõsidusega, analüüsib pidevalt ja pakub juhtidele koolitusi.
Ta osutas, et kui pikkade Mazide keskmiseks kütusekuluks tuleb 41–42 liitrit saja kilomeetri kohta ja seda ka Gomozovi bussil teise juhiga, näib oluline osa olevat bussijuhil.
Palgatõus plaanis
Kübarsepp räägib bussijuhtide suurest ebakindlusest ja rahulolematusest, kuid Väärsi näeb praeguses aktsioonis ametiühingu soovi tõmmata endale tähelepanu pärast seda, kui Sebe on sõlminud ametiühingu osaluseta kollektiivleppe, mille tulemusena tõuseb 1. juunist bussijuhtide tunnitasu 2,90 eurole (45,38 krooni), mis tõstab brutopalka 38 euro (600 krooni) võrra, umbes 773 euroni (12 100 krooni). Probleeme ta siiski ei eita.
Tartu abilinnapea Raimond Tamm ütles, et linna käed on selles vaidluses lühikesed. «Meie põhihuvi on, et liinivedu oleks korraldatud kvaliteetselt. Mis vahenditega selleni jõutakse, on keerulisem küsimus ja töökorralduslik teema,» ütles Tamm.