Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
tartu

Poola president lõikas läbi lindi, avades Tartus Poola-Eesti näituse

Poola Vabariigi presidendi T. E. Hr. Andrzej Duda avatud näitus Rahvusarhiivi peahoones Tartus kannab pealkirja «Poola–Eesti suhted 1918–1939: kajastusi Eesti arhiivivaramus».

Sündmus on seotud Poola ja Eesti juubeliaasta ühise tähistamisega Tartus. Eesti on Poolaga teatavasti ajalooliselt seotud ning poolakaile südamelähedane paik.

Poola president Andrzej Duda koos esimese leedi ja saatjaskonnaga sisenes rahvusarhiivi peahoonesse Nooruse tänaval täna kell 11.30.

Tervitussõnad  lausus riigiarhivaar Priit Pirsko. Sõna sai Poola Vabariigi suursaadik Eesti Vabariigis Grzegorz Kozłowski, kes ütles, et Eestis on nii palju armsaid kohti ja Poolaga seotud ajalugu, et Eesti on nagu teine kodu.

Seejärel vaadati unikaalseid kroonikafilmikaadreid sõdadevahelisest perioodist, mis dokumenteerivad Eesti ja Poola sõjaväeringkondade vahelist elavat suhtlust.

Ning seejärel lõikas Poola Vabariigi president Andrzej Duda läbi lindi. Järgnes väike ringkäik näitusel, kus kommentaare jagas Rahvusarhiivi Tartu kasutusosakonna juhataja Tõnis Türna ning mõned hetked peatuti ka Maria Kruszewska-Laidoneri retseptide järgi valminud suupistetelaua ees. Kindral Johan Laidoneri abikaasa oli teatavasti poolatar ja päritolult aadlipreili.

Nii nagu praegugi, ühendasid ka aastail 1918 kuni 1939, millest jutustab näitus, mõlemat riiki lähedased diplomaatilised, sõjalised, kultuuri- ja isikutevahelised sidemed. Nende suhete musternäiteks ongi Maria Laidoner-Kruszewska ja kindral Johan Laidoneri abielu.

Kahe riigi 100. juubeliaasta kohustab vaatama tagasi ja tegema kokkuvõtet ühisest minevikust säilinud jälgede kohta. Samuti inspireerib see koostööd jätkama.

Riigiarhivaar Priit Pirsko usub et kohtumine ajalooliste fotode, originaaldokumentide ning kroonikafilmikaadritega võimaldab vaatajail ehedalt näha nii nende sidemete juuri kui ka perspektiive.

Näitus koosneb neljast osast.

Neiks on kümme fotode ja tekstidega stendi, mis kajastavad kahe riigi mitmeplaanilisi suhteid aastatel 1918–1939.

Siis neli vitriini unikaalsete Poola-teemaliste originaaldokumentidega rahvusarhiivi kogudest: näiteks kuningas Stefan Batory poolt kinnitatud pärgamentürik 1585. aastast, Tartu ülikoolis õppinud väljapaistvate poolakate, niinimetatud dorpatšikute (muuhulgas ka president Władysław Raczkiewiczi) tudengitoimikud, Poola akadeemiliste ja kultuuriühenduste dokumendid 1930. aastate Tartust, allveelaeva Orzeł juhtumiga seotud juurdlustoimikud ja komandör Henryk Kłoczkowski antud tunnistused

Veel on näitusel sõdadevahelisest perioodist kümmekond unikaalset kroonikafilmi, mis dokumenteerivad Eesti ja Poola vastastikuseid riigivisiite.

Ja lõpuks 1935. aastal Eestis toimunud visiidil ajal August Pulstile üle antud Poola valitsuse kingitus tema venna Mihkel Pulsti teenete eest – mapp marssal Józef Piłsudski portreedega.

Ekspositsiooni autorid on Rahvusarhiivi töötajad Tiit Noormets ja Kadri Tooming, graafiline kujundaja on Einike Leppik. Filmikroonikad valisid ning tekste redigeerisid Lea Tegelmann ja Õie Kukk.

Rahvusarhiivis Tartus saab näitust vaadata kuni 8. augustini tööpäeviti kell 9–17. Sissepääs on tasuta.

Tagasi üles
Back