:format(webp)/nginx/o/2018/06/22/7914654t1h4947.jpg)
Nädala algul levis Tartus Kalda tee 2 viiekorruselise kortermaja trepikojas hingemattev lehk. Et samal ajal polnud neljandal korrusel elav naine temaga samal korrusel elanud 82-aastast naabrimeest juba mõnda aega näinud ning naaberkorteris tundus valitsevat vaikus, pöördus ta mureliku telefonikõnega ühistu esimehe Andres Ainti poole.
Aint märkis, et tundis ka ise trepikojas haisu ning kuna tema koputusele kõnealuses korteris keegi ei reageerinud, kutsus ta kohale politsei ja päästjad, kes avasid ukse.
Nagu majarahvas oli kartnud, leitigi suletud ukse tagant eaka mehe surnukeha, millel olid juba lagunemise märke.
Eilseks oli ühistu lasknud korteri koristusfirmal puhtaks küürida ning Ainti sõnul on hakanud hais hajuma.
Ühistu esimees märkis, et andmebaaside järgi ei olnud surnud mehel lähedasi. Ent ta olevat naabritele rääkinud oma tütrest.
Kuritegu ei kahtlustata
Ehkki Tartu Postimehele on lahkunu nimi teada, jätab toimetus delikaatset olukorda arvestades selle avalikustamata.
Kui mõni lugejatest arvab end teadvat, et tema lähedane elas selle maja neljandal korrusel ning oli nimetatud vanuses, võiks ta pöörduda korteriühistu esimehe või Tartu linnavalitsuse sotsiaalosakonna poole.
Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Virk kinnitas, et korrakaitsjatel tuli tõepoolest mõne päeva eest Kalda teel seda sorti väljakutsele reageerida.
«Praegu kontrollitakse, kas surnukehal või leiukohas on märke, mis võiks viidata kuriteole. Sündmuskohal tehtud esialgse vaatluse käigus midagi kuritegelikku ei tuvastatud. Tegu oli 82-aastase mehega,» lausus ta.
Täpse surmapõhjuse tuvastamiseks saadetakse vana mehe keha siiski lahkamisele. Kui lahangul saab kinnitust, et surm saabus terviserikke tagajärjel, ei ole politseil seda põhjust menetleda.
«Vanemad inimesed, kes elavad üksi ning kel on lähedastega habras kokkupuude, lahkuvad pahatihti elust nõnda, et keegi ei pruugi mõnda aega sellest teada,» nentis Virk.
Ta rääkis, et sellistel puhkudel reageerivadki enamasti naabrid, kes tunnevad muret, kui pole inimest pikka aega kohanud või tunnevad majas roiskumishaisu.
Linn matab
Tartu linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Merle Liivak lisas omakorda, et seesuguseid olukordi tuleb küll aeg-ajalt ette, aga mitte väga palju.
«Tartu linn korraldab aastas ligi 30 matust neile kadunukestele, kellel kas pole lähedasi või ei õnnestu nendega kontakti saada,» märkis Liivak.
Viimati avastati sellisel kombel surnukeha mõni kuu tagasi.
/nginx/o/2018/01/12/7479123t1h5df4.jpg)