Eesti keelde tulid kuri melonkaktus ja roosa hiirelõksupuu

Botaanikaaias hakkas õitsema tilluke nõgilillik. Foto: Toomas Kukk

Kui taimenimede komisjoni liikmed olid eelmisel nädalal pidanud hooaja viimase koosoleku, oli neil pisut aega ringi vaadata Tartu ülikooli botaanikaaia Eesti osakonnas. «Veendusime, et nõgilillik (Limosella aquatica) on õide puhkenud,» teatas komisjoni esimees Toomas Kukk.

Muu hulgas said komisjoni viimasel koosolekul eestikeelse nime urmija lauk (Allium shelkovnikovii), marmarise lünkvõhk (Biarum marmarisense), sipelga-saagleht (Dyckia floribunda), suitsumägede kolmiklill (Trillium simile), kuri melonkaktus (Melocactus deinacanthus), leebe melonkaktus (Melocactus paucispinus), nukker piimalill (Euphorbia misera), mütakas adeenia (Adenia firingalavensis) ja roosa hiirelõksupuu (Uncarina stellulifera).

«Perekonnanimed olid juba varem kasutusel, aga need liigid olid seni nimetud,» selgitas komisjoni esimees.

Mis andis põhjuse eristada nimeliselt leebet melonkaktust ja kurja melonkaktust? «Mõlema astlad tundusid vastavat nimedele,» vastas ta.

Pisikese taime nõgililliku nimi on juba vanast ajast. «Seda me ei nimetanud, käisime niisama vaatamas,» lisas Toomas Kukk. «Ta kasvab botaanikaaia Eesti taimede osakonnas, mis on väga liigirikas ja annab hea võimaluse kodumaiseid taimi tundma õppida.»

Botaanika terminoloogia komisjoni töö kõige märgatavam tulemus avaldub taimenimede andmebaasis.