Juba reedel saab avalöögi laulu- ja tantsupidu Gaudeamus

Viimati peeti Gaudeamust Tartus 2006. aastal.

FOTO: Kalev Saar/Postimees

22.–24. juunil toimub Tartus rahvusvaheline üliõpilaste laulu- ja tantsufestival Gaudeamus, mis ühendab valguskunsti, muusika, koorilaulu ning tantsu eriliseks vaatemänguks, mille sarnast pole Tartus varem korraldatud.

EV100 programmi kuuluv festival algab 22. juunil kell 21.00 tule süütamise tseremooniaga, millest võtavad osa kõik Baltikumist kohale tulnud ligi 4500 lauljat, tantsijat ja muusikut. Tule süütamise järel liiguvad esinejad ja pealtvaatajad ühiselt 1000 tõrviku rongkäiguga Emajõe kaldale Kaarsilla suunas, et alustada suurejoonelise avaetendusega, kus kell 23.00 tulevad ettekandmisele kuulsa Carl Orffi kantaadi «Carmina Burana» parimad palad.

Teose ettekandes kasutatakse suurejoonelist vaatemängu tantsude, efektsete kostüümide, akrobaatide, dekoratsioonide ning valgus-, vee- ja püroefektidega. Etendusse on kaasatud Eesti parimad heli-, valgus- ja videokunstnikud. 

«Tulega mängime läbi kogu etenduse. Tuli sümboliseerib nii hävimist kui ka uuestisündi. Me jutustame oma lugu kasutades suuri uhkeid tuleskulptuure ja ilutulestikku,» rääkis avaetenduse lavastaja Mart Koldits. Etenduse dirigent on Tõnu Kaljuste ja kunstnik Tiiu Kirsipuu.

Koldits lubab, et kindlasti võetakse mängu ka legendaarne Atlantise ööklubi, mis on tänaseks tegevuse lõpetanud. «Selle koha saame hästi välja mängida, sest seegi on üldise teemaga seotud. Tartu on ju üliõpilaselu häll – siin toimub elluastumine ja pidutsemine. Etenduse tegevus toimub nii Atlantise ees, sees kui ka ümber,» selgitas lavastaja. Avaetendus on kõigile tasuta.

23. juunil kell 22.00 toimub Eesti esimene öötantsupidu «Jaaniöö müsteerium». Nelja olümpiabasseini suurusel laval astuvad üles Eesti, Läti ja Leedu ülikoolide parimad tantsijad. Esimest korda festivali pika ajaloo jooksul on rahvatants seotud kaasaegse tantsuga ning kasutusel on suur valguspark. 

«Lavastus jutustab romantilise loo noorest mehest ja naisest, kes armuvad, kuid kellel ei lasta koos olla. See on nagu vana legend või müüt jaanipidude tekkest, kus valgus on lausa eraldi tegelaskuju – kandev ja pidevalt muutuv karakter,» rääkis tantsuetenduse «Jaaniöö müsteerium» lavastaja Renee Nõmmik. Öise tantsuetenduse muusikalise kujunduse on teinud Ardo Ran Varres ning valguskunstnik on mitmekordne aasta valgustaja tiitli võitja Meelis Lusmägi. 

24. juunil kell 15.00 algab rongkäik Eestist, Lätist ja Leedust pärit mitme tuhande esinejaga Tartu ülikooli eest lauluväljakule, kus kell 16.00 algab laulupidu ja kontsertlavastus «Jaanipäeva laulud». Lavastuse stsenaariumi autor on kirjanik Indrek Hargla, lavastaja Ain Mäeots ja kunstnik Maarja Meeru. «Jaanipäeva laulud» laulupeo kunstiline juht on Kuno Kerge.

«Jaanipäeva laulud» seob koorilaulu filmi- ja etenduskunstiga. Indrek Hargla on loonud neli lugu, mis peaksid meid kõiki mõtlema panema jaanipäeva tõelisest tähendusest. «Kohati on need päris tõsised ja kurvad lood, kust ei puudu muidugi ka helgemad hetked – aga meie soov on eelkõige seda maagilist aega mõtestada ja näidata, mis on praeguse vorsti grillimise pidupäeva tõeline hing,» kommenteeris «Jaanipäeva laulude» lavastaja Ain Mäeots.

23.–24. juunil on Tartu Raekoja platsile üles seatud tantsu- ja laululavad, kus saab tasuta nautida kollektiive nii Eestist, Lätist kui ka näiteks Lõuna-Aafrikast.

Rahvusvaheline üliõpilasfestival Gaudeamus toimub 22.–24. juunil ja sellel esineb ligi 4500 lauljat, tantsijat ja muusikut kogu Baltikumist. Lisaks laulupeole «Jaanipäeva laulud» ja öisele tantsuetendusele «Jaaniöö müsteerium» on festivalil hulk tasuta sündmuseid.

Tagasi üles