Meie peres kasvab neli last. Kui 2011. aastal läks lasteaeda esimene laps, oli lasteaiakoha tasu 22 eurot. Nüüd, kuna Eesti elu ja majandus on kaheksa aastaga läbi teinud imelise muutumise röövikust liblikaks, on lasteaia kohatasu peagi 75 eurot. See hinnatõus on leebelt öeldes üle mõistuse. Paljud lapsevanemad ei suuda enam sellist kohatasu tasuda, on sunnitud jätma lapse koju ning halvimal juhul ka ise koju töötuks jääma. Tean selliseid näiteid päris mitmeid.
Aga ka see teeb Reformierakonna rõõmsaks, sest siis saab ju öelda, et Tartus lasteaiajärjekorda ei ole. Poliitiline võit kirjas, mis siis sellest, mis hinnaga see võit tuleb. Igasugusele väitele, et Tartu linnas on kohatasu liiga kõrge, vastab Tartu linnapea suure uhkusega, et Tartus on suurepärane soodustuste süsteem. Tõesti, vanim laps maksab kohatasu täiel määral, pere teine lasteaias käiv laps maksab pool hinda ja pere kolmas lasteaias käiv laps on kohatasust vabastatud.
Kuid sellest hoolimata maksin maikuus lasteaiatasusid 191 eurot. Ja ega sellega ju kulud lastele lõppe. Koos huviringide tasuga läheb laste peale iga kuu 400 eurot. Mõni targem pere liisib endale selle rahaga hoopis uue auto või sõidab rõõmsalt puhkusele. Soodustus küll, aga mitu perekonda Tartus kvalifitseerub sellist soodustust saama? Vähesed – ehk siis nimetame selle soodustuse lihtsalt poliitiliseks trikitamiseks.
Mida siis teha? Eestis on vanasõna «Kuidas sina külale, nii küla sinule» ning sellest vanasõnast lähtuvalt kutsun üles lapsevanemaid ka käituma. Selleks, et lasteaiakoht saada, peab Tartus sissekirjutust omama üks lapsevanem. Selleks, et linn määraks lapsele tema elukohale kõige lähema kooli, peaks ka lapse elukoht olema kenasti fikseeritud Tartu linna. Seega saab kasutada sellist skeemi, kus peres vähem teeniv lapsevanem jääb uhkeks Tartu elanikuks, aga rohkem teeniv lapsevanem kirjutab end sisse kuskile maakohta. Selliselt elavdame Eestis kaduvat maaelu lootuses, et ehk oskavad maapiirkondade juhid meie maksurahaga midagi mõistlikumat peale hakata.
Üksikisiku tulumaksul on ju Tartu linna eelarvele päris suur mõju. Kui linnavalitsus ei kuula mõistlikke argumente, ei jäägi minul kui ausal maksumaksjal üle muud kui hääletada jalgadega.