Päevatoimetaja:
Eili Arula
(+372) 739 0339

Lõunaristi all loodud teosed tulid kingitusena Eestisse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Gunnar Neeme maal «Ema ja laps» (1978, õli puitkiudplaadil).
Gunnar Neeme maal «Ema ja laps» (1978, õli puitkiudplaadil). Foto: repro / Eesti Kunstimuuseum

Täna avatakse Adamson-Ericu muuseumis Tallinnas näitus «Lõunaristi all. Gunnar Neeme – eesti kunstnik Austraalias», mis läheb korda ka tartlastest kultuurihuvilistele. Selle nime taga on mitmendat põlve tartlane, Pallases õppinud mees, kes sündis 100 aastat tagasi ehk 19. mail 1918 Tartus.

Gunnar Neeme, sünnipäraselt Johannes Näkk suri Austraalias Melbourne'is 3. veebruaril 2005. Tema pärandi Eestisse toomisega tegid Eesti kirjandusmuuseumi vanemteadur Marin Laak ja Adamson-Ericu muuseumi kuraator-koguhoidja Kersti Koll algust aastal 2015.

«Gunnar Neeme kogu käsikirjaline looming oli Melbourne´is merekonteineris oodanud kümme aastat,» ütles Laak. «Tegime seda tööd Kerstiga mäluasutuste töötajatena suurest missioonist, et päästa eesti kultuurile ühe harukordselt andeka kunstniku pärand. Projekti toetas rahvuskaaslaste programm.»

Austraaliast Eestisse

Laagi sõnul jõudis Gunnar Neeme pärand tänu suurepäraselt sujunud koostööle kodumaale 2017. aasta jaanuari lõpus, kui kaubalaev tõi Melbourne´ist kaasa kaks suurt niiskuskindlat kasti. Neis oli 60 aastat Austraalias elanud kunstniku ja kirjaniku Gunnar Neeme elutöö: umbes 200 kunstiteost (sh 131 maali), 20 kasti käsikirjalist materjal, sketširaamatuid jm.

Kunstniku laste Aarne-Olavi Neeme, Ants-Juhani Neeme ja Ebe-Lemmi Riley perede abi isa pärandi Eestisse jõudmisel oli Laagi sõnul hindamatu.

Eesti kirjandusmuuseumi Eesti kultuuriloolisesse arhiivi jõudnud 131 maalist said osa Eesti kunstimuuseum (võttis oma kogudesse 32 maali), Friedrich Reinhold Kreutzwaldi memoriaalmuuseum Võrus (neli Kalevipoja-teemalist pannood) ja Tartu linnamuuseum (üks Tartu panoraam). Üheksast skulptuurist kolm läksid Eesti kunstimuuseumisse ja kuus jäid kirjandusmuuseumisse Tartusse.

Näitus Adamson-Ericu muuseumis pakub väljapaneku kuraatori Kersti Kolli teatel Eesti publikule esimest korda võimaluse tutvuda Austraalias elanud pallaslase mitmekülgse kunstiloominguga. Näituse avamisel osalevad ka tema lapsed Austraaliast koos peredega.

«Laia andevälja ja fenomenaalse tööjõuga Gunnar Neeme mahukasse loomepärandisse kuuluvad maalikunst, graafika, monumentaalsed joonistuste sarjad, kollaaž, akvarell, nõtke joonega raamatuillustratsioonid, skulptuur, monumentaalmaal, lavakujundus, aga ka poeesia ja näitekirjandus,» lisas Kersti Koll.

Gunnar Neeme visuaalkunsti iseloomustab kuraatori sõnul žanriline mitmekülgsus. Samuti väärib tema ilukirjanduslik looming vanemteaduri hinnangul kindlasti veelgi tutvustamist.

Näitus ka Tartus

Suure loomingulise pärandiga Gunnar Neeme sajandat sünniaastapäeva tähistab veel üks väljapanek. Nimelt avatakse 28. juunil kell 18 Eesti kirjandusmuuseumi saalis rahvusvahelise välisarhiivide uurijate konverentsi programmi osana Tiina Saluvere ja Marin Laagi koostatud näitus «Nõiduslikus sõõris. Eesti kunstnik Lõunaristi all. Gunnar Neeme 100».

«Näitusel Tallinnas on ainult kunst, meil on küll ka maalid seinas, aga tema pärandit laiemalt kajastab väljapanek arhiivivitriinides,» ütles Laak.

Kirjandusmuuseumis saab näitust vaadata septembri lõpuni, Edamson-Ericu muuseumis oktoobri lõpuni.

Tagasi üles