Tartu kui kunstikogujate linn

Kadri Asmer
, kunstiajaloolane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Matti Miliuse (paremal) kollektsioon kujunes tihedas läbikäimises kunstnikega ja kultuurielus osalemisega. Fotol istub ta kunstnik Peeter Mudisti kõrval viimase isikuraamatu «Illustreeritud Mudist» esitlusel 5. juulil 2004 Tartu kunstimajas. Seinal on Mudisti maal Miliusest.
Matti Miliuse (paremal) kollektsioon kujunes tihedas läbikäimises kunstnikega ja kultuurielus osalemisega. Fotol istub ta kunstnik Peeter Mudisti kõrval viimase isikuraamatu «Illustreeritud Mudist» esitlusel 5. juulil 2004 Tartu kunstimajas. Seinal on Mudisti maal Miliusest. Foto: Lauri Kulpsoo

Aastast 1990 on USA kunstiajakiri ARTnews koostanud igal aastal nimekirja 200 mainekaimast kunstikollektsionäärist. Mõni aasta tagasi selle põhjal loodud statistikast võib lugeda, et keskmine kunstikoguja on meessoost, pärit Põhja-Ameerikast või Euroopast ning eelistab 20.-21. sajandil Euroopas loodud maalikunsti.

Milline on aga tüüpiline Eesti ja sealhulgas Tartu kunstikoguja? Eesti riigi sünni ja kunstiteadlikkuse edenemisega suurenes jõudsalt regulaarsete kunstinäituste hulk ning kujunema hakkasid kunstikogud, mille omanikud ei olnud enam baltisakslased, vaid eestlased.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles