Tartu- ja Jõgevamaal tõrjutakse tänavu üle 400 hektari karuputke

Sosnovski karuputk

FOTO: ELMO RIIG/SAKALA

Jõuliselt levivate ning tervisele ohtlike Sosnovski ja hiidkaruputke tõrje on hoo sisse saanud. Kui kogu Eestis tõrjutakse paharetist parasiittaime tänavu 2410, siis Tartu- ja Jõgevamaal kuulub hävitamisele 431 hektarit. Keskkonnaameti poolt välja kuulutatud riigihanke alusel tõrjutakse karuputke põhiliselt glüfosaati sisaldavate taimemürkidega, harvemini korjatakse ära õied või kaevatakse putked juurtega välja.

Eelmisel aastal tõrjuti karputke Tartu- ja Jõgevamaal 428 hektarit. Võrdluseks – 2010. aastal hävitati seda siinmail vaid 223 hektarit. Suurenenud tõrjemaht ei tähenda automaatselt seda, et taime levikuala on Eestis kasvanud. Hektareid on lisanud seni avastamata kolooniad, mida on aasta aastalt juurde tulnud. Keskkonnaamet on tõrjetöid koordineerinud ja karuputke kasvualasid kaardistanud 2009. aastast alates.

Karuputk on visa ja jõuliselt leviv taim, millest lõplikult lahti saaamiseks võib mõnes paigas kuluda ligi kaheksa aastat. «Olen suhelnud nendega, kes on putke tõrjunud algusaegadest peale. Nii mõnedki kohad, kus alguses oli läbimatu karuputke tihnik, on nüüdseks putkevabad,» tõdes Keskkonnaameti Lõuna regiooni kaitsekorralduse spetsialist Tarmo Niitla. Vaatamata soojale maile karuputk tänavu Niitla hinnangul märgatavalt kiiremini kasvanud pole. «Nii head minekut kui mullu, karuputkel sel aastal pole. Eelmisel aastal oli troopika, sadas samal ajal vihma ja see pani putke mõnusalt vohama,» ütles muude regioonide seas Tartumaal karuputki mürgitav Mihkel Link.

Karuputke seemnete üheks oluliseks levitajaks on põllumajandusmasinad, näiteks traktorid, mis taimede seemneid rehvide küljes ühest kohast teise transpordivad.

Nii head minekut kui mullu, karuputkel sel aastal pole. Eelmisel aastal oli troopika, sadas samal ajal vihma ja see pani putke mõnusalt vohama, ütles muude regioonide seas Tartumaal karuputki mürgitav Mihkel Link.

Loe ka neid

Tagasi üles