Postkaardid viitavad perevägivallale

Tähtvere avatud naistekeskuse varjupaiga juhataja Meeli Lokk (vasakul) ja projektijuht Pille Rives on lasknud trükkida tuhat vägivallavastast postkaarti ning usuvad, et need kõik saavad allkirjastatud ning justiitsministrile saadetud. Foto: Sille Annuk

Tähtvere avatud naistekeskuse töötajatel Meeli Lokil ja Pille Rivesel on ette näidata juba kümned allkirjastatud postkaardid, mille ühel küljel on foto hommikumantlis nurka surutud naisest ja teisel kiri: «Vägivald ei ole peresisene asi!»

Tähtvere avatud naistekeskuse algatatud postkaardikampaania kutsub üles igaüht mõtlema, kas ta jääb kõrvaltvaatajaks, kui saab teada kellestki, kes kannatab füüsilise või emotsionaalse koduvägivalla käes.

Veendumust, et koduvägivald ei ole peresisene asi, saab nüüd igaüks väljendada Tähtvere avatud naistekeskusest kampaaniakaarti küsides ja sellele oma nime alla kirjutades.

Kaardid saadetakse maikuu lõpus justiitsministrile ning need kannavad sõnumit, et riik peab kaitsma vägivallaohvreid ja karistama vägivallatsejaid.

Ettevõtmise idee sündis kevadel, kui avalikkus sai teada ärimeest Toivo Kuldmäest, kes oli peksnud aastaid naist ja poega ning kelle süüasjas lõpetati menetlus prokuröri taotlusel, sest «tegemist on teise astme kuriteoga, milles süüdistatava süü ei ole suur, ning kuna tegemist on peresisese tüliga, puudub avalik menetlushuvi».

«Nägime, kui paljude õiglustunnet see otsus puudutas,» ütles Pille Rives. «Ka neid, kes ei ole ise kunagi perevägivallaga kokku puutunud.»

Meeli Lokk ja Pille Rives teavad, et perevägivald ei ole sugugi marginaalne ega puuduta üksnes radikaalseid feministe ja varjupaikade töötajaid – see läheb korda paljudele.

Jõhkrad lood

Tähtvere avatud naistekeskus on koht, kus pakutakse ohvriks langenuile igas mõttes tuge. Perevägivalla ohvrite vastastikuse abi rühm käib koos igal kolmapäeval. Aktiivseid liikmeid on selles praegu 20.

Naistekeskus peab ka varjupaika, mille aadress on salastatud. Lähisuhte vägivalla all kannatavad naised võivad helistada ööpäev läbi telefonil 5682 4768. «Alles täna öösel tuli meile üks abipaluja,» ütles Meeli Lokk.

Üsna hiljutisest ajast võivad Meeli Lokk ja Pille Rives rääkida aga loo 23-aastasest Mairest, kes elas koos kümme aastat vanema mehega ja mehe eelmisest abielust pärit pojaga. Algul laabus kooselu hästi, siis kõik muutus.

Kui mees naist kodus klohmis, käskis ta pojal ust kinni hoida, et naine tema käest põgenema ei pääseks. Ta võttis ära Maire telefoni, ei lubanud tal väljas käia ning helistas koguni Maire tööandjale, öeldes, et naine on talle suurema summa raha võlgu, ning nõudis endale naise palka.

Maire vanematele ütles ta, et tüdruk ei soovi nendega rääkida. Ta diskrediteeris Mairet igal viisil ja muutis ohvriks ka oma poja, keda ta ennast aitama sundis.

Kui Maire lõpuks tänu venna sekkumisele mehe mõju alt pääses, ütles ta, et nad mõlemad olid mehe käes lõksus, nii tema kui vägivallatseja poeg.

Lapsedki on ohvrid

«Laps on ohver juba siis, kui ta on vägivalla tunnistaja või kui ta jäetakse ilma ülalpidamisvahenditeta ehk rahata,» sõnas Meeli Lokk. «Laiem avalikkus ei teadvusta ka seda.»

Meeli Lokk ja Pille Rives viitavad, et kui naine pääsebki vägivallatseva mehe käest, jääb ta sageli üksikemaks ja satub vaesuselõksu. Avalik arvamus tunneb aga kaasa pigem mehele, kel on varsti uus pere, kelle eest tuleb hoolitseda, ning kes peab ise ka ju millestki elama.

Perevägivalla vastu

• «Vägivald ei ole peresisene asi!»

• Kaardi saab allkirjastada Tähtvere avatud naistekeskuses (Näituse 3) kell 10–17, sissepääs on hoovi poolt.

• Kui pole võimalik kohale tulla, võib oma kaardisoovist märku anda meiliaadressil [e-mail].

• Kampaaniaga on ühinenud naiste varjupaigad ja naisühendused kõikjal Eestis.

• Allkirjastatud kaardid saadetakse justiitsministreile.

• Kampaaniat saab toetada ka sotsiaalvõrgustikus Facebook.

Allikas: Tähtvere avatud naistekeskus