Tartu kavandab ulatuslikku juhtimisuuendust

Tartu raekoda.

FOTO: Lauri Kulpsoo.

Abilinnapeade vastutusvaldkondade ümberjagamine ei jää ainsaks muutuseks Tartu linnavalitsuses, uuendustuuled liigutavad ühte üksusesse raamatupidajad ja ilmselt ka juristid, kellest on kujunenud kõigega tegelevad superametnikud.


Just nii iseloomustas praegu linnavalitsuse osakondadesse ja teenistustesse laiali paisatud juristide igapäevatööd Tartu linnasekretär ehk ülemjurist Jüri Mölder.

«Juriste on peetud superametnikeks, kes võivad täita ükskõik mis ülesandeid, mis on olemuslikult kaasa toonud  juristide hulga suurenemise ja ametnikel on tekkinud õpitud abituse seisund,» rääkis Mölder. «Juristi abita ei taheta teha ühtegi sammu, ametnikud ei julge igapäevatööd teha.

Näib, et praegune töökorraldus, kus juristid on osakondade alluvuses, ei anna kokkuvõttes head tulemust.»

Ta nentis, et juristidepoolse järelkontrolli lootuses on ametnikel – nimesid Mölder ei nimetanud – tekkinud arusaam, et nad ise ei vastutagi millegi eest, ja osakondades koostatavate dokumentide kvaliteet on probleemne.

Vaba kabinet juba ootab

Nüüd on ette nähtud võimaliku lahendusena, et juristid korjatakse osakondadest kokku linnavalitsuse õigusteenistusse, kus nende teemavaldkonnad laienevad, aga teisalt peaks vähenema vajadus tegelda asjadega, mis ei eelda juristi kvalifikatsiooni, näiteks trahviteadete väljasaatmine.

Kuidas õigusteenistuse reform välja näeb, on Mölderi sõnul veel ebaselge, kuid reformiks on hulk eeldusi. Naljaga pooleks, raekoja teisel korrusel on ka vaba tuba, kuivõrd uues linnavalitsuses on üks abilinnapeakoht vähem – vaba on kabinet, kus enne töötas Vladimir Šokman.

Juba läinud aasta lõpus esitasid rahandusosakond ja toonane abilinnapea Karin Jaanson linna raamatupidamise reformimise kava, mille kohaselt oleks eraldi toiminud ja nagu nüüdseks teada, linna raha suurt vargust võimaldanud haridusosakonna raamatupidamine liidetud ühtse raamatupidamisega.

«Ettevalmistatud projekti miinus oli, et see oleks toonud kaasa lisakulusid ja koondamisi,» ütles linnapea Urmas Kruuse. «Oleme arutanud ja jõudnud pragmaatilisema lähenemiseni, me liidame teenistused kokku, aga kasutame ära liikuvust ametikohtadel, inimesed liiguvad ise süsteemist välja. Kui see on toimunud, saame vaadata, kas peab üldse kedagi koondama.»

Kruuse ütles, et linnavalitsuse struktuuri muutmise arutelud on ees ning selgitamist vajab, milline on raamatupidamise ja õigusteenistuse reformimise mõju linnavalitsuse ülejäänud teenistustele.

Abilinnapea Jüri Kõre sõnastas, et küsimus on selles, kas reformida suuremas mahus korraga või sammhaaval, raamatupidamine ja õigusteenistus kõigepealt, aga see muudab osakondade struktuuri ja tööd.

Ettepanekud eelarve kohta

«Kui tahta struktuuri muuta, siis tuleb seda teha koos uue eelarvega ja need mõtted peaksid juba olemas olema, aga ausalt öelda mina ei kujuta veel päris detailideni ette, mis juhtub õigusteenistuse ja dokumentide läbivaatamisega, kui need lähevad osakondadest ära keskusesse ühe juhtimise alla,» ütles Kõre.

«Peaksime teadma, et midagi ei lähe kehvemaks, ja siis võiks minna järgmiste sammude juurde.»

Viimastel aastatel on korduvalt jutuks olnud ka linnavalitsuse osakondade arv, kuid selle teema pareeris Kruuse vastusega, et ta ei ruttaks sündmuste käigust ette.

Tagasi üles