Paastuv sääsk sureb kähku, sööja elab kauem

Sääsele ei ole inimese veri maitsvam või eelistatum kui enamiku loomade oma. Tema kõhtu täidab ühtmoodi kõigi soojavereliste olendite soontes voolav vedelik. Foto: Toomas Huik

Küllap on paljud meist juba jõudnud ka sel aastal maapõhja kiruda inimese igipõliseid vaenlasi sääski ja parme. Kuigi sääsed on endale eelkõige nime teinud kui tülikad vereimejad, ei himusta neist sugugi kõik soojavereliste olendite verd. Osa on näiteks stiilipuhtad veganid, osa aga haiguste kullerid, kes inimestele siiani palju meelehärmi põhjustavad. Kas ja mida kaotaks inimkond, kui need tüütud olendid maamunalt jäägitult minema pühkida?

Rahvatarkus loodusest, mis tühja kohta ei salli, kehtib Tartu ülikooli entomoloogi Tiit Tederi sõnul ka sääskede maailma tekkimisel. «Kui Maale tekkisid loomad, kellel oli veri, siis nende jälgedes arenesid ka loomad, kes nende verest toitusid,» tõdes ta.