:format(webp)/nginx/o/2018/06/04/7883168t1hf307.jpg)
Puidurafineerimistehast plaaniv Est-For Invest avaldas esimest korda, et näeks tehase asukohana metsa Tabivere lähedal, Emajõest üheksa ja Tartu kesklinnast 21 kilomeetri kaugusel. Est-For Investi juhatuse liikme Margus Kohava sõnul pole nad kunagi soovinud tehast püstitada Vorbusele, mis on seni tehase võimaliku asukohana ajakirjandusest enim läbi käinud.
Kohava selgitas, et ettevõte pole kunagi planeerinud rajada tehast Tartusse ega selle vahetusse lähedusse. «Riigi eriplaneeringu alusdokumentides on Tartu vahetus läheduses olevaid asukohti, kuid need on sinna sattunud tehniliste parameetrite tõttu. Meie poolest võiks kõik asukohad, mis paiknevad lähemal kui kümme kilomeetrit Tartu linnasüdamele, kohe välistada (Vorbuse jääb kesklinnast kuue kilomeetri kaugusele – toim), seega pole me kunagi soovinud tehast Vorbusele rajada,» sedastas ta.
See, et tehase toimimiseks vajalik Emajõgi asub välja pakutud asukohast üheksa kilomeetri kaugusel, ei pea Kohava suureks probleemiks ning ta kordas varem väljaöeldut, et tehase jaoks sobiks kõik asukohad, mis jäävad raudteest ning Suur-Emajõest kuni kümne kilomeetri raadiusesse.
Mingit hiidkanalit Emajõest tehaseni ei kaevataks, vee juhtimine oleks lahendatud läbi torude: üks juhiks vee jõest tehasesse, teine toru juhiks tehase tarbeks kasutatud ning puhastatud heitvee jõkke tagasi.
«Peame võimalikuks, et tehas suudaks opereerida vastavalt Euroopa Liidu ökomärgise taotlemiseks seatud väga rangetele tingimustele ka veeheidete piirmäärade osas,» kinnitas Kohava.
Ta täpsustas, et tehase planeerimise jooksul on suheldud kümnete teadlastega – nii puidukeemia, hüdroloogia, keskkonnatehnoloogia kui teiste valdkondade tippakadeemikutega – nii Eestist kui välismaalt.
«Neilt ning võimalikelt tehnoloogia tarnijatelt oleme saanud infot, mille järgi on tõenäoline, et tehas suudaks toimida keskkonnasäästlikult vastavalt Euroopa Liidu ökomärgise taotlemiseks seatud rangetele tingimustele nii õhu- kui veeheidete piirmäärade osas ega avaldaks vesikonnale kui ökoloogilisele tervikule olulist mõju. Kas see nii ka on? Selleks riigi eriplaneeringu käigus planeeritavad mõju-uuringud vajalikud ongi. Need kas kinnitavad hüpoteesi või lükkavad selle ümber. Me oleme valmis mõlemaks tulemuseks,» ütles Kohava.
/nginx/o/2015/10/19/4612021t1h0cb3.jpg)