/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/06/03/7881318t1h2b15.jpg)
Linnas on maja vastu maja, aed vastu aeda, aken vastu akent. Isegi, kui sa kõiki oma naabreid nimepidi ei tea, siis midagi ikka märkad. Et kas ta on usaldusväärne või ohtlik, lärmakas või vaikne, kas rohkem kodus või kodunt ära.
Näen naabrite pereelu ja traagikat, tahan või ei taha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ka töökaaslased on naabrid. Mul on ülelauanaaber ja keset tuba naabrid ja tagumise nurga naabrid, on klaaskabinetis istuv naaber ja klaasseinatagused naabrid.
Tartus, Ülikooli 2a büroohoone kuuendal korrusel töötades võin veel öelda, et mul on ka aknatagused naabrid. Nad paistavad kätte üle tänava ega varja midagi oma elust ega toimetustest.
/nginx/o/2018/06/03/7881317t1h2e74.jpg)
See on naerukajakate koloonia, mille täiskasvanud linnud on välja haudunud oma lapsed, kelle sirgumist ma iga päev näha saan. Ka vanemate kisa ja ärevust tajun, kui linnupeleti nende toimetusi häirib. Poolsada lindu tõuseb siis katuselt õhku, teeb tiiru Ülikooli ja Küüni tänava kvartali kohal ning maandub taas oma udusulepallidest laste juurde.
Linnutundjate kinnitusel on naerukajakas hakisuurune, pruunipäine valge linnukene, kõige tavalisem kajakatest. Ta nimi tuleb iseloomulikust naeru meenutavast häälest, naerukajakad elavad parvedena ja pesitsevad alati koos.
Mu aknataguste naabrite pesad ei ole aga ei mereranna, jõe ega järve kaldal nagu Eestis enamasti, vaid lamedal, tõrvatud ja pigitatud katusel, millel kõrged, punaste kividega laotud servad, mille tagant inimene neid kätte ei saa.
/nginx/o/2018/06/03/7881319t1hf3d5.jpg)
Naerukajaka toiduks on teatavasti putukad ja nende vastsed, teod, vihmaussid, hiired ja konnad. Naerukajakas on põllu- ja aiamehe sõber, kuna hävitab kahjureid. Kõik, mis nende seedimisest üle jääb, on katusekividel pikkade valgete triipudena näha.
Must katusepealne ise on aga kuivadest kõrtest pesakuhilaid täis, mille ümber algas askeldamine juba varakevadel. Siis muudkui istuti ja hauduti, ja mai teises pooles võis näha esimesi poegi, kes algul haruharva oma ema kõhu alt väljas käisid.
Nüüd on selge, et igas peres näib olevat kaks kuni neli last. Lapsed suhtlevad segiläbi, kõik käivad ringi, vahel otsivad katuseserva lähedalt kuuma päikese eest varju. Ühed on veel õrnad ja läbipaistvad, teised üsna kopsakad, ja suud muudkui õieli – kõik näivad oma pesakohast siiski veel hoolivat. Alati on kodus hulk vanalinde, nii ei ole lapsed kunagi järelevalveta. Aga vahel on täiskasvanute vahel tüli, ja on olnud päevi, mil mõni laps süüakse ära.
Umbes kuue nädalaga peavad naerukajakad poegadele selgeks õpetama kõik elutarkused.
Pereelu.
MARGUS ANSU / PM/SCANPIX BALTICS
Ja pärast jaani tuleb aeg, mil plats on korraga tühi. Pojad on saanud tuule tiibadesse ja koloonia kaob. Suve teise poole vihmad pesevad katuse puhtaks.