Alvar Tipp: Tartus on liiga palju inimesi

Alvar Tipp

FOTO: Erakogu

Linnavalitsus ei peaks korraldama uute tartlaste värbamiseks kampaaniaid, kui linnavõimud inimestest tõesti hooliksid, sest arenevasse linna tahavad inimesed kampaaniatagi elama tulla.

Jõudsin sellele pealkirjas esile tõstetud tõdemusele, kui lugesin linna plaane avada õhtupoolseid klasse edasistel õppeaastatel ka teistes koolides lisaks Tamme koolile veel ja veel. Linna arvates on see üleliigsete laste hulk vaid ajutine ja olukord laheneb nelja-viies aastaga. Mulle jääb aga arusaamatuks, mida hakkavad tegema uusarenduspiirkondades ja mujal uutes majades perekonnad – me ju kõik näeme linnas juba toimuvat või kohe algavat ehitustegevust.

See, et riik üritab kõigest väest oma otsustega inimesed maapiirkondadest minema kupatada, sulgedes nende eest elementaarsemaidki ja eluks vajalikke teenuseid alates kasvõi postkontoritest ja lõpetades sünnitusosakondadega, pole ka imestada, et suur kohalik omavalitsus hakkab minema sama teed ja samuti inimesi peletama. Huvitav on muidugi, kuhu need üleliigsed inimesed peavad minema?

Võtan julguse kokku ja ütlen, et kuigi valimised on kaugel ja poliitikuid elanike elumured eriti ei huvita, siis mina nimetan Reformierakonda ja Keskerakonda mõlemat ühise nimega: Eesti suurimad sisevaenlased. Sest praegu riiki tüüriva Keskerakonna otsused on väljaspool Harjumaad asuva Eesti elu kiiresti hävitanud. Tartus on Reformi- ja Keskerakonna koalitsioon teinud halbu otsuseid.

Kahju, et Eesti kodanikel puuduvad valitsejate umbusaldamiseks abinõud. Iseasi, kas 2019. aasta riigikogu valimistel ilmselt suure häältesaagi koguv EKRE teeks paremaid otsuseid, kuid vähemalt on mulje, et nendega saab milleski kokku leppida.

Pidevalt räägitakse meil kodanikuühiskonnast ja kaasamisest, aga pärisellu need ideed kahjuks ei jõua, kaasamist ei ole. Kuidas muidu aru saada sellest Tartu linnavalitsuse poolsest suhtlusest, kus lapsevanemad koos kooli hoolekoguga pidevalt pakuvad linnale võimalust, kuidas hoiduda õhtusest vahetusest. Võtsime isegi moodulklasside hinnapakkumise, kui tuli välja, et linnavalitsus ei ole sedagi teha suvatsenud.

Saime palju väiksemad hinnad, kui seni jutuks olnud. Viieaastase rendi kogukulu oleks 259 200 eurot koos käibemaksuga, sellest 50 400 eurot paigaldus, projekteerimine, load, kooskõlastused, viimistlus. Igakuine rendisumma koos käibemaksuga oleks 3840 eurot kuus.

Kas tõesti see summa on Tartu linnale üle võimete maksta? Või on pidevalt eitavate vastuste taga lihtsalt põhimõtteline hoiak, et mina otsustasin nii ja mina oma otsust ei muuda?

Kui selliseid mooduleid peaks rentima Tartus ka paarile teisele koolile, poleks see summa kolossaalne. Kas tõesti linnavalitsust huvitavad elanikud vaid niipalju, et saada neilt makse ja riigilt tasandusfondist toetust, aga linnaelanike heaolu ja elukorraldus ei loe? Kas peaksid pettunud lapsevanemad hääletama jalgadega, mõne valla elanikuks hakkama?

Teine variant, mida hoolekogu linnale pakkus ning mille üle ametnikud ka otsustada oleksid saanud: võimalus avada kolm hommikupoolset klassi Suur kaar 53 majas, kus hakkaks tegutsema ka meie laste hommikune pikapäevarühm.

Kuigi ses majas on ka pubi, saavad laste päevakeskus ja pikapäevarühmgi seal paikneda. Kuidas siis samas majas hommikupoolseid koolitunde pidada ei saa? Ja isegi siis, kui maja omanik on valmis selleks, et kuniks koolilapsed majas, pubis alkoholi ei müüda?

See oleks moodulite rendi järel paremuselt teine variant. Küll natuke kallim kui moodulite rent, sest ruume on vaja kohendada ning ilmselt ei jõuaks remonti 1. septembriks valmis. Ja kõik lapsevanemad oleksid õnnelikud, kui saavad hommikul lapsed kooli saata. Ametnikud, kas see polegi teie töö eesmärk?

Eelmise aasta sügisel algatati Tartus kampaania «Registreeri tartlaseks!», mille lõppedes ei tahetud tulemusi eriti avalikustada, sest tulemusi lihtsalt ei olnud. Enam ma ei imestagi selle üle, sest õiged loosungid oleks sellised: «Registreeri tartlaseks ja saad oma lapsele õhtuse vahetuse!» või siis «Registreeri tartlaseks ja saad Eesti kalleima lasteaiatasu!».

Kuid kõigest hoolimata on otsustajad linnavalitsuses endas kindlad, et teine vahetus on Tartu lapsele parim ja lapsevanemad vaadaku ise, kuidas oma elu korraldavad.

Aga mis sundis Tartus seda kampaaniat tegema? Põhjus on lihtne, riigilt saadav raha. Hinnanguliselt on Tartus üle 10 000 inimese, kes ei ole veel tartlaseks registreerunud. Ainuüksi 1000 inimese registreerumine toob linnale riigi tasandusfondist aastas üle 400 000 euro, umbes pool Kaarsilla rekonstrueerimisele kulunud summast või mille eest saaks ehitada kaks-kolm uut mängu- või spordiväljakut, on linnapea Urmas Klaas leheloos selgitanud.

Tore on ju küll neid mänguväljakuid ehitada, kuid kes seal mängiva hakkavad? Õhtuti koolis käivad lapsed?

Tartu linna turundusjuht Helen Kalberg nentis leheloos, et kampaania algusega võrreldes kasvas Tartu elanike arv vähem kui saja inimese võrra. Seega 20 000 eurot maksma läinud kampaania oli raharaisk, selle eest saanuks viis kuud tasuda Tamme kooli moodulite renti.

Tartus tehakse palju toretsevaid asju, mida on võibolla ka tore avamas käia ja pärast ennast telerist vaadata. Aga tegelda tuleks reaalsete asjadega, mis muudavad linnas elavate maksumaksjate elu paremaks. Siis ei peakski enam tegema kampaaniat, et saada tuhat maksumaksjat juurde. Arenevasse linna, kus on hoolivad ametnikud, tulevad inimesed ise ja registreerivad end meeleldi tartlaseks.

Kahjuks läheb meie perest Tamme kooli 2020. ja 2022. aastal veel kaks last. Ja mul on häbi, et ma elan Tartus.

Tagasi üles