/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2011/05/25/596794t1h1dbe.jpg)
Pealetükkivad jänesed, õielõikajad ja mühinal kasvav hein ei riku Kaasiku mahetalu üsna suures õunaaias noore peremehe tuju. Õunu on alati saanud ja saab ka nüüd mahedalt kasvatada, kinnitab ta.
Õunapuud kasvavad ja mahlapress ootab
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Koduaias kasvab õun ju ilusti,» ütles Tartu vallas Soekülas asuva Kaasiku mahetalu peremees Ago Kaasik. «Minu lapsepõlvekodus ei pritsitud viljapuid kunagi, aga saaki ja ilusaid õunu sai ikka. Ja eks peale keemia ole ka teisi võimalusi, kuidas puhtaid õunu saada.»
Näiteks väetiseks saab kasutada komposti ja tuhka ning mõne taimehaiguse vastu aitab nõgese- või koirohuleotis.
«Muidugi on võimalik õunu mahedalt kasvatada,» oli ka 23-hektarise õunapuuaiaga tulundusühistu Vasula Aed juht Imbi Rohejärv päri. «Mu vanaisa ja vanaema sõid õunu, kuigi nende ajal polnud mürke ega mineraalväetisi. Aga vanaemal oli lehm, kes õunapuudele väetist tootis. Orgaanikata ei kasva ka tänapäeval midagi.»
Valitud sordid
Soekülla kolisid Tartus karastusjookide tehnoloogi ametit pidav Ago Kaasik ja tema geneetikakeskuse laboris töötav kaasa Riin kaks aastat tagasi. Perepoeg Kaspar sündis aasta hiljem.
Kaspariga pea sama vana on ka OÜ Kaasiku Mahetalu 1300 puukesega maheõunaaed, mida aitasid PRIAst saadud noore taluniku toetusega rajada sõbrad-talgulised. «Õunavärgindus ei võta nii palju aega ja jõudu kui tavaline maatöö, näiteks loomade pidamine,» ütles Ago Kaasik. «Kui on pere toetus, korralik aed ja hoiad majapidamise joone peal, siis on see mõnus tegevus, mis konti ei murra.»
Oma maheaeda valis ta kärntõve- ja puuviljamädanikukindlad sordid, näiteks «Krista», «Liivika», «Tiina» ja «Katre». Sealt ei puudu ka teada-tuntud «Martsipan», «Liivi kuldrenett», «Talvenauding» ja «Sõstraroosa».
Mullu võttis Ago Kaasik rendile ka Tabiveres 1980. aastate lõpus rajatud paarikümnehektarise õunaaia, kuhu on järele jäänud ligi 5000 õunapuud. Neist ligi veerand läbis läinud kevadel hoolduslõikuse noorenduskuuri ja õitseb tänavu külluslikult. Tänavu sealt veel maheõunu ei tule, sest kolmeaastane üleminekuaeg mahetootmisele saab täis järgmisel aastal.
«Siin kah maad jätkub, kuhu tulevikus õunapuid istutada,» lisas Ago Kaasik koduümbruse lagedaid välju vaadates. «Kõike annab teha, kui pere toetab ja sõbrad on mõnikord nõus talgutele tulema.»
Talu vanast maakivitallist säilinud ossa ehitas peremees noore taluniku toetuse abil õunahoidla. Hiljuti sai ta 12 120 eurot ehk ligi 190 000 krooni rahalist tuge Tartumaa Arendusseltsi kaudu väikeettevõtluse turgutamiseks mõeldud euroliidu Leaderi programmist.
Kodune mahlatsehh
Toetuse eest kerkib sajaruutmeetrine töötlushoone, kus hakatakse kaubandusliku välimuseta ubinatest mahla pressima. Hoonesse mahub ka ladu, kus saab hoida pudeleid ja kaste.
Purustaja ja õunapress on talus juba ootevalmis, töötlushoone ehitamine hakkab pihta lähiajal.
Maheõunadest ja -mahlast lahtisaamise pärast peremees ei muretse. Tänavu ostis ta maheõunu Raplamaa mahetootjalt. «Jaanuaris hakkasin neid Tallinna ja Tartu mahepoodides müüma ja veebruaris oli kõik otsas,» rääkis Ago Kaasik.
Põllumajandusameti andmetel tegutseb Tartumaal praegu 150 mahetootjat. Neist 8 peavad mahedaid õunapuuaedu. Juurde on tulemas veel 9 mahedat õunakasvatajat.
Ka Vasula Aed sätib üht osa oma vanast õunapuuaiast mahedaks. Pea 40 aastat Vasulas toimetanud Imbi Rohejärv on optimistlik.
«Mineraalväetiste looduslikke asendajaid jätkub ja ka kahjurite tõrjeks on ühe lõunamaa taime seemnetest mürk täitsa olemas,» ütles ta. «See pole küll odav, aga töötab hästi, proovisin järele.»