Õllepruul kolis tootmise vannitoast vanasse mõisalauta

Kaspar Koort
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aitel Käpal valmis hiljuti Põlvamaal Kiidjärvel ühemehepruulikoda, kus ta teeb kõik algusest lõpuni ise, põrandapesust pudelite sildistamiseni välja.
Aitel Käpal valmis hiljuti Põlvamaal Kiidjärvel ühemehepruulikoda, kus ta teeb kõik algusest lõpuni ise, põrandapesust pudelite sildistamiseni välja. Foto: Kristjan Teedema

See oli ikka kolossaalselt maitsev, õhkas õllekorüfee Karmo Tüür kaks aastat tagasi Tartu hobipruulide kokkutulekul, kui meenutas oma toonast suurimat maitseelamust, ühe kolleegi poolt šampanjapärmiga pruulitud õlut. Sellise märjukesega maha saanud kolleegiks oli Tartu ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Aitel Käpp, kes otsustas tänavu oma tootmise ametlikuks teha.

Õigupoolest veeretas Käpp mõtteid suuremast pruulikojast juba kolm aastat tagasi ning Tartus olid sobilikud ruumidki valmis vaadanud, kuid ühel hetkel jõudis ta arusaamisele, et päris põhitööna ta õlut pruulida siiski ei taha. Nii asus ta vaikselt remontima hoopis Kiidjärve vana mõisalauda üht osa, et oma tootmine, aga mitte nii mastaapne, nagu esiti mõeldud, sinna sisse seada.

«See on minu jaoks ikkagi hobi – ma teen õlut siis, kui ma tahan õlut teha, ning mul ei ole väga suuri kohustusi. Selline lahendus sobib mulle rohkem,» ütles Käpp.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles