Suur Hiina müür on arvatavasti teine üle maailma tuntud müür Berliini müüri kõrval. Erinevalt Berliini müürist ehitati seda pea kaks tuhat aastat. Selle müüri eesmärk oli eemal hoida välist vaenlast. Hiina müüri käivad turistid kogu maailmast uudistama. Väidetakse, et müüri pidi näha olema isegi kosmosest. Kosmonaudid ütlevad, et nii see pole.
Kuidas on lood aga nähtamatute müüridega? Mõnikord on nad tajutavad, teinekord aga lausa ette kirjutatud. Igas organisatsioonis on omad reeglid, mis on ajapikku välja kujunenud. No näiteks on üsna viisakas enne kellegi kabinetti astumist koputada ja oodata lubavat kutset. Suuremas organisatsioonis võib olla lausa reeglistik kirja pandud, kuidas kellegi poole pöörduda. Näiteks kui reatöötaja tahab juhtivtöötajale tutvustada ettevõtte heaks käekäiguks tekkinud ja rakendatavat ideed. Riigis on samuti võimalik minna rahvaesindaja juurde ja rääkida ära talle oma mõte, kuidas midagi paremaks teha. Lisaks valitakse demokraatlikus riigis esinduskogu ning see peaks tegema kõik endast sõltuva, et arendada ja luua tingimused kodanike heaks käekäiguks.
Mõnikord aga võib juhtuda, et valitutele hakkab meeldima olla valitud. Sellisel juhul tekitatakse nähtamatu müür, mille eesmärk on hoida võimust eemal kõik, keda võimu juures ei soovita näha. Vähe sellest, ära blokeeritakse ka kõik mõistlikud mõtted, mis tulevad väljastpoolt oma leeri. Kujundatakse arvamus, et «meie» oleme eksimatud.
Väga hea näide sellest on 15. mail Tartu volikogu hariduskomisjonis toimunu, kus komisjoni esimees ei uskunud hääletustulemust, sest see oli vastuolus «õige» arvamusega, ning pani otsuse uuesti hääletusele. Hiljem, aru saades, et niimoodi ei tohi käituda, loeti hääletustulemuseks siiski esimest hääletust.