Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Tönki mängijad panid lennukiangaaris maskid pähe

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ansambel Trad. Attack! (esiplaanil) on veel oma näo ja rõivastega, lavakooli tudengitest koosnev trupp kandis aga täna suuri maske.
Ansambel Trad. Attack! (esiplaanil) on veel oma näo ja rõivastega, lavakooli tudengitest koosnev trupp kandis aga täna suuri maske. Foto: Margus Ansu

Täna kohtusid teist päeva Raadi lennukiangaaris muusikarohke lavastuse «Eesti mängud. Tönk» proovis ansambel Trad. Attack! ning need Eesti muusika- ja teatriakadeemia lavakunstikooli tudengid, kes tänavu selle kooli lõpetavad. Pildistamise ajaks olid valminud maskid, mis aga sellisena 10. juunil esietenduvasse lavastusse ei jää.

Lavastuse kunstnikud on Edith Karlson ja Kärt Ojavee. Karlsoni sõnul on maskid väike vihje tulevasele kostüümile ning lõplikult valmina tuleb kogu kostüüm vaatajate ette nagu elav organism. «Kostüümidraama on nii totaalne, et siin ei ole mingis mõttes otsa ega äärt,» lisas Ojavee.

«Eesti mängud. Tönk» lavastab Peeter Jalakas, muusika looja ja esitaja on Trad. Attack!. Lavastuse toob Raadi lennukiangaaris publiku ette Eesti Kontsert.

Lavastaja sõnul oli trupp täna lennukiangaaris teist päeva. Lavastus on Jalaka sõnul üsna ruumispetsiifiline, kuigi mõned lavastuse detailid on ette valmistatud mujal proovisaalis.

«Tönk on üks tegelane, kes erinevatel puhkudel – põhiliselt jõulude ajal – ilmub välja enamasti Lääne-Eestis ja saartel, aga nüüd siis ka Tartus,» ütles Jalakas. «Eesti mängud on inspiratsiooniallikas, mida ma olen elus varem kaks korda kasutanud.»

Kõigepealt, talvel 1991, tuli publiku ette tema «Eesti mängud. Kaelkirjak liigub edasi» ning seejärel, kevadel 1996, «Eesti mängud. Pulm».

Lavastaja sõnul on seekord vaatajate ees mitmeid rahvamänge, ja neid annab mitmeti tõlgendada. «Hästi palju on lavastuses indiviidi ja ühiskonna, üksiku ja üldise vastuolu,» lisas ta.

Tagasi üles